Läbi aegade menukaima arvutimängu Minesweeper ja Facebooki ootamatu seos
Pealegi on purgist võtta üks parajalt kaua laagerdunud IT-asi, millest on mitmeid huvitavaid kristalle välja sadestunud, vahendavad ERR teadusuudised.
Nähtus ise loodi lõppenud sajandi üheksakümnendate algul ühe populaarse tarkvarakeskkonna jaoks, et treenida planeedi arvuti-kohmakal elanikkonnal käe ja silma koordinatsiooni, kõneles Kristjan Port saates "Portaal".
Lihtsamalt öeldes oli vaja inimesi harjutada arvutihiirt kasutama. Kuna hiire kasutamine on algajale üpriski ebamugav, oli vaja leida viis, mis motiveeriks sõjavälise distsipliiniga vajutama kord vasakule nupule, siis paremale, siis nihutada hiirt ekraanil järgmisele trenažööri ruudukesele, et kliki harjutamist jätkata.
Viide sõjaväelisele drillile pole sugugi juhuslik, sest ebaõnnestuja lasti militaarse seadmega õhku. Tegemist oli virtuaalse õhkimisega ja militaarseks seadmeks oli miin. Võib olla hakkab keegi selle kirjelduse tagant ära tundma inimajaloo kõige enam mängitud mängu, "Minesweeperit"?
Richard Cobbett kirjutab Techradari saidil paljudele üllatuseks faktiliselt kõigi aegade edukaimast arvutimängust, mille algupärane mõte ei olnud miljonitel töökohtadel aega tappa, vaid töötajaid tõhusamaks arvutikasutajaks muuta.
Kelle peas sünnib küsimus "Minesweeperiga" samast kataloogist leitava aja surnukslöömise supervahendi "Solitaire" kohta, siis ka siin oli loojate motiiviks palju pragmaatilisema eesmärgina treenida värske arvutikasutaja oskust hiirega millestki kinni haarata ja seda vajalikku kohta paigutada, inglise keeles siis drag & drop.
Kas pole huvitav, kasvõi tänapäevase kooli kontekstis, kuidas mõnest õppimisest võib kujuneda kõrge motivatsiooniga sundtegevus? Tuleb välja, et hiire kasutamise õppimiseks on vaja mängu, sest kes oleks valmis ruudulisel ekraanil hiirekursori liigutamist ja kasutamist niisama treenima? Paraku peetakse koolis suuresti ainult sellisel sõjaväelise drilli kombel õppimist õppimiseks.
Kuid jätkem see teema mõneks teiseks korraks ja uurigem miinivälja mängu lugu edasi. Üllatavalt on tegu Microsofti enda loominguga. Mis on mõneti ka mõistetav, arvestades, et tegemist oli mängu taha peidetud treeninguga kasutaja kohanemiseks uudse operatsioonisüsteemiga.
Treeningmängu loojateks olid Robert Donner ja Curt Johnson, kes pole hiljem pidanud mängukesega suurt midagi tegema, sest see püsis muutumatuna umbes kümme aastat.
Siis tehti mängu keerukuses väike korrektuur Windows 2000 tarbeks ja Vista versiooni jaoks kirjutati programm algusest peale uuesti.
Siis kaotas miiniotsimise maailm salakoodi "xyzzy", mille sisestamisel mängu alguses koos vasaku hiirenupu vajutusega tekkis Windowsi töölaual ekraani vasakule ülaserva pisikene valge piksel. See oli nii pisikene, et kui keegi seda otsida ei osanud, siis seda ei märganud. Seejärel oli aga võimalik mõnda sõpra tüssata oma selgeltnägemise võimega, sest liigutades hiire ohutu miinivälja ruudu peale jäi piksel valgeks. Miini kohalt üle sõites muutus täpikene mustaks.
Alates Vistast on "Minesweeperi" reinkarnatsioonid visuaalselt igavamad, aga tapavad aega sama efektiivselt. Seega ei soovita kellelgi seda mängu keset tööpäeva proovida. Samas on erinevalt algupärasest versioonist uues lahenduses olemas võimalus valida miinide peale klikkimise asemel komistada karikakra õiele.
Põhjuseks on maailmas eksisteeriva kurjuste külvatud miljonid miinid, mis teevad iga päev kellelegi halba, kas piirates liikumisvabadust või tappes ja vigastades. Seetõttu sündis selle sajandi algul Windowsist "Minesweeperi" kõrvaldamise liikumine.
Microsoft sattus halva valiku ette. Sest kuigi enam pole vaja inimeste hiire-koordinatsiooni selle mänguga turgutada, on mängust saanud midagi sõltuvusaine ja kultuurifenomeni segust, mistõttu leiab tundlikuma sotsiaalse närviga inimene endale sobivama aja tapmise ettekäände lillekestele komistades.
Seega, laskem Zuckerbergil ja Facebookil sarnaselt "Minesweeperiga" paarkümmend aastat ennast tõestada, et mõista paremini kummagi nähtuse tegelikku sisu.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!