Kolm suuremat müüti veebipiraatluse kohta

 (15)
Kolm suuremat müüti veebipiraatluse kohta
Illustreerival eesmärgil: muusikatarbijate seas populaarsed Apple'i juhtmeta kõrvaklapid (Foto: tootja)

Forte toimetusele on hiljuti silma jäänud mitu artiklit veebipiraatluse hetkeseisu ja -trendide kohta. Paneme need üheks suureks puujalga ja konkskätt kandvaks looks kokku!

1) Torrent on suremas

Sellest on palju kirjutatud, et veebipiraatlus tähendab tänapäeval eelkõige striimingukeskondi ja torrent enam masse ei paelu.

Veebiliiklust jälgiva Sandvine'i statistika ütleb aga, et BitTorrent on ka täna väga levinud kanal, mh peamine üleslaadimise-liikluse tekitaja.

Selles võib "süüdi" olla seaduslike striimingusaitide rohkus, mis ei lase kasutajal üht või äärmisel juhul kaht pakkujat valida, vaid sunnib mitmete vahel valima. See on nii tülikas kui kokkuvõttes kallis.

Failivahetus tekitab täna maailmas 3% allalaadimis- ja 22% üleslaadimis-liiklusest, viimasest 97% tekitavad torrentid. Arvesse on võetud siin nii mobiil- kui ka püsivõrke.

Siia pole loetud samas cyberlocker- ja piraatstriimingusaidid, mis on isegi popimad kui BitTorrent.

2) Pahavara levitavad peamiselt piraatlussaidid

F-Secure'i küberturvaekspert Mikko Hypponen kõneleb, et see visalt elus püsiv "rahvatarkus" ei vasta enam tõele, ja vastas viimati tõele ammu – vast 1990ndate alguses.

Tema andmetel on täna peamised pahavara levitajad on e-kirjaga saadetud failid, brauseripluginad ja web exploit kit'id (zombistatud arvutite võrgud kindlat eesmärki täitmas).

Seotud lood:

Piraatstriimingusaidid on turvarisk siis, kui kasutaja hakkab seal pakutavaid rakendusi, pluginaid või koodekeid paigaldama. Kui midagi installida pakutakse, ärge peal klõpsake!

Temaga nõustub üldjoontes ka Avast turvaspets Luis Corrons, kes ütleb, et kuigi veeb on peamine pahavara allikas, siis veebisaidid seda pole.

"SQLSlammer, Blaster, WannaCry... Hiljutisi suurimaid pahavara-puhanguid vaadates näeme, et kõik need on võrgu-ussid (ingl network worms), mis nakatasid miljoneid arvuteid ilma ühtegi saiti külastamata."

Piraatsaitidega seondub oht, et enamasti ei tea, kes seda käigus hoiab. Sellega võivad seotud olla küberkurjamid, kes tahavad seadmeid nakatada ja kasutajainfot varastada.

Bitdefenderi vanem-e-ohtude-analüütik Bogdan Botezatu lisab, et pahavara hulka veebisaitidel on ülimalt keeruline hinnata, sest saite tuleb juurde ja kaob üsna regulaarselt.

Kuna paljud külastavad piraatsaite Kodi või muude digibokside vahendusel, siis vähendab see riski brauserit kasutades mingit pahavara alla laadida.

3) Muusikapiraatlus on hääbumas

Seaduslik muusikastriiming – YouTube, Spotify, Apple Music jm – on nii levinud, et keegi enam muusikat ei piraadi?

Kuna muusikatootjad litsentseerivad neil päevil 45 miljonit pala sadadele muusikateenustele üle maailma, siis pole muusikapiraatlusel enam lihtsalt erilist mõtet?

Vale. 38% ehk väga suur osa muusikatarbijatest hangivad endiselt illegaalset sisu. Selle levinud vorme on nn striimitõmbamine (ingl stream ripping), näiteks YouTube'i-palast mp3-faili tegemine, mida on teinud 32% muusikatarbijatest.

Väga levinud on endiselt ka illegaalse sisu hankimine cyberlocker-saitidelt ja failivahetuse teel. Seda on teinud 23% muusikatarbijatest.

Striimitõmbajad ei taha ka tasulise muusikateenuse eest maksta, sest kõik vajalik on YouTube'is tasuta olemas.

1300 plaadifirmat esindav IFPI ehk rahvusvahelise fonogrammitootjate ühenduse tellitud maailmne uuring ütleb veel, et 86% muusikatarbijatest kasutab striimikeskkondi ja 75% nutiseadmeid. Uuring hõlmas 20 territooriumi, kus asuvd 91,3% maailma muusikatarbijatest.

Mis on kõigi aegade julgeim otsus, mis on Eestis tehtud?


Tänud vastamast ja head loosiõnne!