2008. a novembris ilmus Satoshi Nakamoto autorinimega dokument, milles käiakse välja virtuaalvaluuta toimimispõhimõte. Pärast teooria avaldamist käivitati Bitcoini valuuta ja Nakamoto võttis järgneva kahe aasta jooksul erialafoorumites ohtralt sel teemal sõna. Kokku kirjutas Nakamoto 80 000 sõa korrektses ja kohati britipärases inglise keeles. 2011 aprillis kadus ta ootamatult, viimase teate sõnul oli ta "liikunud edasi teiste asjade juurde". Seni pole ühtki fakti, mis paljastaks Bitcoini loonud isiku või isikute tegeliku identiteedi.

Esimesena hakkas Nakamoto identiteeti uurima ajakiri New Yoker, kes käis 2011 oktoobris välja kaks võimalikku nime. Michael Clear on krüptograafiatudeng, uurinud peer-to-peer tehnoloogiat ja arendanud pankadele börsitarkvara. Clear eitas aga seost Nakamotoga ja söötis ette niidotsa soomlase Vili Lehdonvirta kohta.

Soome programmeerija ja Oxfordi internetiinstituudi uurija Lehdonvirta peab Bitcoini süsteemi väga nutikaks süsteemiks. "Ma tundsin end meelitatuna, sest Bitcoin on geniaalne inseneritöö," rääkis Lehdonvirta. Ometi eitab Lehdonvirta kategooriliselt, et tema oleks tegelikult Satoshi Nakamoto.

Järgmisena tegi huvitava leiu ajakirjanik Adam Penenberg. Nakamoto on kirjutanud BitCoini krüptosüsteemi kohta väga unikaalsed sõnad: "computationally impractical to reverese" (ee arvutusvõimsuse mõttes ebapraktiline tagasi pöörata). Täpselt samad sõnad ilmusid ühes USA patenditaotluses krüptovõtmete leiutamise koha. Kolm päeva pärast patenditaotluse sisseandmist registreeriti domeen Bitcoin.org.

Vili Lehdonvirta
Patendi taga on kolm nime: Neal J. King, Charles Bry ja Vladimir Oksman. Kõik kolm sobivad profiiliga, kuna tunnevad krüptograafiat, programmeerimist ja Neal King on ka häälekas tavapärase finantssüsteemi kriitik. Ometi eitasid kõik kolm Bitcoiniga seost, üks neist isegi väitis, et pole sellest midagi kuulnud. Kõigil kolmel on n-ö alibi, sest mehed on seotud saksa ettevõttega Lantiq, mis on sarnaseid patente registreerinud. On tõenäoline, et tegu on lihtsalt kokkusattumusega.

Tänavu maikuus ilmus seni kõige tõenäolisem teooria Satoshi Nakamoto tõelisest identiteedist. Esmalt käis selle välja California tarkvarakonsultant Ashwin Dixit. Nädal hiljem esitas YouTube's sama idee üks interneti ajaloolistest arendajatest arvutiteaduse professor Ted Nelson. Ta on mees, kes võttis kasutusele termini "hüpertekst".

Shinichi Mochizuki
Nende sõnul on Bitcoini looja tõenäoliselt Kyoto ülikooli matemaatikaprofessor Shinichi Mochizuki. Juba noorelt andekas Mochizuki sai 23-aastaselt Princetonist doktorikraadi ja räägib ka hästi inglise keelt. Geniaalseid teooriaid loonud professor on üsna salapärane ja esine avalikult, samuti ei esita ta oma teadustööd tavapärasel moel eelretsenseerimisele. Ashwin Dixit avastas ka selle, et tema pärisnimes ja Satoshi Nakamotos on sama hulk Jaapani Hiragina tähestiku märke. Mochizuki ise pole tema kohta tõusnud teooriate kohta sõnagi lausunud.

Võib seega olla tõenäoline, et vandenõuteoreetikud on eksinud arvates, et Bitcoini on loonud mõni kuritahtlik valitsus, suurkorporatsioon, maffia või rahvusvaheline vabamüürlus. Võib-olla ongi see ühe matemaatikageeniuse looming, kes tahab ise avalikkuse tähelepanu eest välja jääda.