Veebipiraatlus aitab otseselt raha teenida ka meediafirmadel ja sisutootjatel

Muusika-, filmi-, telesarja- ja muud tootjad kurdavad, et veebipiraatlus läheb neile kalliks maksma saamata jäänud käibe tõttu. Uuringud on seevastu näidanud, et võitlus piraatlusega on kulukam kui teoreetiline „haihtunud“ käive.

Lisaks viitab Tru Optiki hiljutine uurimus, et piraatlus aitab sisutootjatel ja -pakkujatel otseses mõttes raha teenida.

Kuidas? Asi on tegelikult lihtne. Illegaalsete allalaadimiste maailmas toimuva kohta on võimalik palju infot koguda ja statistikat luua, eriti mis puudutab BitTorrentit.

Selle põhjal on sisutootjatel ja -pakkujatel omakorda võimalik edasist tegevust planeerida, et mis tarbijale meeldib ja huvi pakub.

Mõnigi suur ettevõte kasutavad säärast infot juba aktiivselt. Netflixi sisuostu-osakonna tippjuht, asepresident Kelly Merryman, on näiteks tunnistanud, et nende „menüü“ koostamine põhineb osaliselt vaatlusel, et mis BitTorrenti-võrkudes ja piraatlussaitidel edukas on.

Tru Optik on üks turu-uuringute firma, mis on spetsialiseerunud sellise info kogumisele, töötlemisele ja edasimüümisele. Piraatluse olemasolu märgib ju nõudlust või selle puudumist kindlate toodete järele.

Tru Optiki tegevjuht Andre Swanston: „P2P- ehk failivahetusvõrkude kasutajad kuuluvad maailma tähtsaimate ja mõjukaimate tarbijate sekka. P2P-tarbimine on meedianõudlust puudutavatest suunistest parimaid. Kui keegi teie sisu torrentisse ei vii, tähendab see, et sisu on 18-40 vanusegrupis tarbijate silmis tähtsusetu!

Lõpuks on ju noored P2P-kasutajad haritumad, parema sissetulekuga, tõenäoliselt lapsevanemad ja kulutavad palju rohkem sissetulekust meedia- ja meelelahutustoodetele kui mitte-P2P-kasutajad.“

Muidugi aitab see uute pakkumiste loomise kõrval ka veebireklaamide turgu suunata, kus liigub kümneid miljardeid eurosid aastas.

Näiteks uute „Game of Thronesi“ osade allalaadijale saab kuvada reklaami, et HBO kuutasuga paketid on hetkel liitujale tavapärasest soodsamad.

Tru Optik usub, et nende lähenemine on palju tõhusam kui tavapärased lahendused, mis põhinevad sotsiaalmeedial ja „küpsistel“ (ehk teisisõnu surfamisharjumuste jälgimisel).

Lahenduse miinus on aga muidugi see, et IP-aadress ütleb vähe seda kasutava inimese enda kohta – vanus, sugu jne.

Pealegi võivad seda kasutada mitu isikut ja ühel isikul võib olla mitu eri IP-aadressi. (2014. aastal leidus maailmas 970 miljonit unikaalset IP-aadressi, aga nende kasutajate arv on ilmselt märgatavalt pisem.)