62-aastane Briti arvutiteadlane ja Massachusettsi tehnoloogiainstituudi professor kirjutas pea kolm kümnendit pärast oma revolutsioonilist leiutist, et internet vajab "uut moodi valvureid", et kontrollida ideede ja arvamuste levikut, vahendas Reuters. "Fakt on, et võim on koondunud vaid käputäiele ettevõtetele ja see on suurendanud riski, et interneti võib relvana kasutada," kirjutas Berners-Lee.

"Viimastel aastatel oleme näinud sotsiaalmeedias vandenõuteooriate levimise trendi, võlts Twitteri ja Facebooki kontosid, mis kõik sütitavad sotsiaalseid pingeid. Samamoodi sekkuvad kõrvalised osapooled riikide valimistesse ja küberkurjategijad varastavad inimeste isiklikke andmeid," loetles ta interneti pahupooli.

Berners-Lee, kes on alati olnud interneti avatuse ja kaasatuse eestkõneleja, väljendas ka muret, et kasumile orienteeritud suurettevõtted ei pruugi probleeme ise vabatahtlikult lahendada. “Seaduslik või regulatoorne võrgustik, mis lähtub sotsiaalsetest ja ühiskondlikest huvidest, võiks olla parem lahendus," pakkus ta.

Berners-Lee töötas 1980-ndatel Euroopa Tuumauuringute Keskuses CERN, mis oli toona suurim internetipakkuja Euroopas. Ta nägi võimalust ühendada internet hüpertekstiprotokolli (HTTP) kliendiga ja esimesed katsetused selles vallas programmeeris ta märtsis 1989, 12. märtsil saatis ta sellesisulise ettepaneku ka CERN-i laiali.

Tim Berners-Lee ettepanek

1990. aastal õnnestus tal luua esimene toimiv ühendus HTTP kliendi ja serveriga internetis. "Pidin lihtsalt võtma hüperteksti idee ja ühendama selle edastusohje protokolli idee ja domeeninimesüsteemi ideega ning – tadaa! – sündis World Wide Web," on ta meenutanud.

1994. aastal asutas Berners-Lee ettevõtte World Wide Web Consortium, mis jälgib veebi arengut. Ta on selle direktor ja projekti World Wide Web Foundation looja.