Ühel 2016. aasta suvehommikul rikkus Arizona osariigi kõrbe rahu stardiplatvormil paikneva drooni nelja propelleri müra. Hetke pärast sööstis 42 meetri laiune lennuk platvormilt õhku, vahendab ajakiri Imeline Teadus.

See lennumasin oli tegelikult droon, millele oli antud ülespoole pööratud tiivaotstega bumerangi kuju. Suuru­sest hoolimata ei pidanud see droon hakkama transportima kaupa ega inimesi, vaid hoopiski andma laserikiirte abil ligipääsu ülikiirele internetile neile neljale miljar­dile inimesele, kes elavad interneti­kaablite ulatusest kauge­mal.

96 minutit hiljem maandus lennuk taas. Facebooki esimese hiiddrooni Aquila esime­ne katselend oli tõelisuseks saanud.

112 aastat pärast vendade Wrightide esimest lendu oli Facebook jõudnud oma projektiga Internet.org olulise verstapostini, mis pidanuks maailma kodanikud senisest tihedamini kokku liitma.

Hüpertõhusad aerodünaamilise kujuga droonid, mis pidid õhus olles üksteisega sidet pidama, olid selle ambitsiooni täitumise oluline eeldus.

Ajaloo esimese lendavatele lasersaatjatele tugineva interneti­võrgustikuga sooviti lappida internetiauke näiteks Aafrikas, Lõuna-Ameerikas ja Aasias, kus puudulik taristu ja läbimatud maastikud teevad internetikaabli vedamise võimatuks.

Loe interneti kõrgustest levitamise plaanide kohta lähemalt Imelise Teaduse septembrinumbrist!