Ice Age: Dawn of the Dinosaurs - väljasuremist vältides

Kaimar Palts

Ice Age 2 jäi mänguna väga kindlalt jookse-kogu-hüppa-tulista-platvormeri piiridesse, Dawn of the Dinosaurs laenab aga paljudelt erinevatelt kategooriatelt ja on seetõttu mahlakam.

Minimängud esinevad siin eraldi tasemetena ja žanripiir ulatub rallist (Diego) kuni 2,5D padutulistamiseni, 3D platvormer laenab parima Prince of Persia mängumehaanikast, aga teostus on veidi puisem. 

Siin esinevad kõik tuttavad elemendid: seinaljooksud, kahe seina vahetamine käigult nii horisontaalselt kui vertikaalselt, oksalt oksale kiikumine, tegelase mööda kaldpinda juhtimine võimalikke kukkumisi vältides. Üksluisust blokeeritakse osavalt, aga laenud on nii ilmsed, et muudavad terviku millegi erineva vesipildiks. 

Peamine sihtgrupp (päris noored mängurid) sellest usutavasti ei hooli. Võimalik, et meeskond oleks pidanud minema vaid Scrati kiire ning värvikireva, kiire 2,5D jälgedes, mis on kompoti parim osa. Esiteks välditakse siin lähivõtteid, mis ei luba meil tegelaste aegunud, kandilisi mudeleid ning sügisese heinamaana väsinud tekstuure kiigata, teiseks ei karga kaamera ootamatult paigast, nagu marutõbine, et vaateväli tegelase kuklaga piirata. Kõik on lihtne ja lihtne ei välista nutikate võtete kasutamist nagu on tõestanud nii Braid kui splosion Man.

Filmimängu riskid ja tänapäevased, eristuvad lahendused on siin mõlemad olemas, aga liigse lihtsuse ja lühiduse tõttu sobib Ige Age: Dawn of the Dinosaurs paremini kõige nooremale mängurile, kes soovib oma filmielamust kindlasti mõneks tunniks laiendada.

Mängu tipphetk: Nii veider kui see ka poleks, Scrat 2,5D-s mööda oksi ja kaljuveeri vudimas. Vahepeal mõjuvad lihtsas mängus hästi just lihtsad lahendused.

Hinne 3,5/5

899 kr (Wii, PS3, Xbox 360 (arvustatud versioon)), 599 kr (DS), 499 kr (PS2)