Mõningaid andmekeskuseid, satelliite või kaableid kontrollivad eri riikide valitsusasutused, suur osa on aga hoopis paljude erinevate käes. Samuti ei avalda olulist mõju internetile tervikuna küberrünnakud.

Üks ulatuslikumaid ründeid lähiminevikust kogu interneti vastu toimus 2007. aastal, kuid enamik inimesi maailmas ei pannud seda vast tähelegi.

Rünnak üritas üle koormata USA 13 põhiserverit, mis hoiustavad andmebaasi kõigist maailma veebiaadressidest. Rünnak puudutas kokkuvõttes vaid kaht serverit – ülejäänud 11 jäid täielikult rünnakust välja, seega kukkus kogu asi läbi.

Küll aga on muutumas üha olulisemaks asjade interneti (IoT) küberturvalisus – meiega kaasas ja meie ümber on palju interneti teel andmeid vahetavaid seadmeid, mis on ka ahvatlevad sihtmärgid kurikaeltele.

Möödunud oktoobris olid näiteks korraga "maas" Amazon, Twitter, CNN jne – seda just turvamata IoT-seadmete abil läbi viidud suurele teenusetõkestamisrünnakule (DDoS), mida peetakse tuleviku küberohtudest üheks murettekitavaimaks.

Allikas: Elisa