Politsei esindajad usuvad, et vargad kasutasid nn kloonitud krediitkaarte – varastasid ühe Lõuna-Aafrika vabariigi panga kasutajaandmeid ja printisid nende kasutamiseks ligi 1600 uut krediitkaarti.

Kuidas pahalased andmed omastasid, pole veel kindel. Nad kasutasid tõenäoliselt skimmer'eid ehk spetsiaalseid seadmeid, mis automaati pistetud kaartide andmeid varastavad.

Iga krediitkaardiga võeti välja suurim võimalik summa, 100 000 jeeni ehk ümmarguselt 815 eurot, ja niimoodi umbes 14 000 tehingut järjest. Vargad "lüpsid" Jaapani eri paikades kokku ca 1400 tavalist sularahaautomaati.

Suure röövi korraldamises osales usutavasti sadakond inimest. Nende jälgi ajavad nüüd nii Jaapani, Lõuna-Aafrika vabariigi kui ka rahvusvahelise kriminaalpolitsei (Interpoli) töötajad.

Rahavõtmise kaarte muudetakse ajapikku muidugi aina vargakindlamaks, aga hetkel progressiivsem meede oleks ilmselt kasutada kaheastmelist kasutaja-tuvastust, milles osaleb ka nutiseadmesse paigaldatav äpp.

Kuna salaja sularahaautomaadi külge ühendatud skimmer ei pruugi lihtsalt peale vaadates märgatav olla, tasub kaarti sisse torgates alati seda kiiresti igaks juhuks paar korda pilus edasi-tagasi liigutada.

See peaks enamiku skimmer'eid kergesti lolliks ajama. Vähemalt nii väitis Forte toimetajale kunagi Kaspersky Labi küberturva-asjatundja.