Ühest küljest on see libahunte ja relvakangelasi kujutav loome igati viisakas teos tänaste värskete mängude seas, pildiliselt isegi eeskujuks sellele, mis tulevikus graafikarindel juhtuma hakkab.

Väga harva, kui mängu visuaalide kohta saab kasutada sõna fotorealistlik. Jah, ilusaid mänge on tehtud ridamisi, aga pilditeravus annab tihti detailsusele juurde ning just lahutab fotorealistlikkusest.

The Orderi graafika ei ole klassikaliselt ilus, aga see on silma jaoks soe, kergelt udune ja pehme, teravate üleminekuteta, ühtlane. Ehk siis teisisõnu filmilikult, ennenägematult kaunis.

Teisalt on mängu enda koostisosad tihti alamõõdulised. Näiteks võib tuua välksündmused, aga suurima probleemina, tasemete piiratuse, lineaarsuse ning käehoidmise, mis haarab tervet lugu ja mänguosa.

Tervik on ebaühtlane ja näib olevat valmistatud mängurile, kes ilmtingimata videomängudega sina peal ei ole.

Sellest on kahju, sest kõik, mida me ekraanilt näeme, kõik see, mis läbi kõlarite meie kõrvadesse jõuab on kena, kvaliteetne, hästi komponeeritud, võrratult animeeritud, ägedalt näideldud. Hingega asja kallal olles näideldud, mitte lihtsalt sisse loetud.

Parimatel hetkedel on lugu rabav ja pingeline, isegi kergelt kõhe. Võib öelda, et lõviosa mänguajast ma isegi nautisin seda. Aga...

Foto: ekraanitõmmis

Mänguliste elementide osa on see, mis siin rängalt, põhjendamatult tagasihoidlik ja ma ei näe, miks peaks see kvaliteetse loovestmise eesmärgil (seda on Ready at Dawn ettekäändeks toonud) kärbitud olema.

Elamust parandanuks oluliselt laiemad areenid, mitmekesisemad võimalused lähenemist valida, rohkemad võimalused nurgatagustesse eksida.

Võib-olla see tapaks tõesti ka tempot, aga mängu viimases veerandis vajab isegi tempo kärpimist. Lõpp tundub kergelt kiirustatud ja lõpplahendus on üsna ebaoriginaalne, mitmed sündmusteliinid jäetakse samuti täiesti sidumata ning viitavad üsna selgelt võimalikule järjele või siis sellele, et tootmisprotsess sai minged lööke.

Esialgsete kõlakate põhjal räägitigi 24 peatükist, hetkel on neid kokku 16, päris mitmed neist lihtsalt pikad vahefilmid.

Lahingud on üsna sarnased nendega, millega me oleme varem kohtunud menukites The Last of Us ja Uncharted.

Siin on võimalus end mõne objekti taha peitu suruda ning sealt siis kättesattuvate tulirelvade või granaatidega vastastele valu anda. Erandiks üksikud kokkupõrked libaolenditega, kellega võitlus on samuti üsna üheülbaline ja lihtne.

Foto: ekraanitõmmis

Igal teisel areenil kipub juhtuma nii, et su tegelane jääb üsna pikaks ajaks paigale, sest vastased püsivad tavaliselt samuti peidus ja valida oleks vaid peidukohtade vahel paremal ning vasakul, käe ja jala juures või siis sammuke eespool. Kohavahetusel lihtsalt pole mõtet, äärmisel juhul teed sa seda mõne granaadi eest põiklemiseks.

Sama kehtib stseenide kohta, kus tuleb kedagi snaiperpüssi abil valvata. The Order ei armasta oma mängurit lahingus jooksutada. Jooksutamine oli aga just see, mis muutis The Last of Usi nii elavaks ja ettearvamatuks.

Kergelt segavad vett üksikud hiilmissektsioonid, lukkude avamiseks mõeldud minimalistlikult lihtsad minimängud ning (raske öelda, et peidetud, kuna suurem osa neist on täpselt su teele asetatud) objektid, pildid ja ajalalehed, mida sa ei korja, aga siiski uurida saad.

Kui märul hoo sisse saab, siis mõnel suuremal areenil töötab see hästi, aga päris mitmes kohas muutub madin ka lihtsalt pardilaskmismänguks, kus sul laskemoona ülekülluse ning relvajõu ülekaalukuse tõttu ise viga saamata järjest kümneid vastaseid kõrvaldada õnnestub.

Ja peaaegu alati, just siis, kui tundus, et nüüd on pidu lahti, tõmmatakse pidurit, tõuseb täiskuu ja mäng võtab taas kord libahundina juhtimise üle.

Foto: ekraanitõmmis

Miks osta?

Kui sa ootad oma PlayStation 4 uhkelt eksklusiivilt 7-8 tundi mänguaega, vapustavat graafikat ning hästi jutustatud lugu, esialgne kõrge hind sind ei kohuta ning oled filmiliku videomänguga varemgi sina peal olnud, siis on see mäng sulle meelt mööda.

Ole siiski ettevaatlik, sest teist korda on seda teost mõtet läbida vaid teenimata trofeede või pildiilu imetlemise pärast.

Miks mitte osta?

Nõudlikuma mänguri jaoks, kes otsib oma meelelahutusest sügavust, taasmängitavust ja võimalust avatud maailmas kaost külvates ringi mütata, ei pruugi see mäng sobida – on üsna kammitsetud ja võtab mängurilt liiga tihti juhtimise üle.

HINNE: 6/10

Autorid: Ready at Dawn / SCE Santa Monica Studio
Tootja: SCE
Ilmumisaeg: 20. veebruar 2015
Platvorm: PlayStation 4