See on peamine "vits", mis kindlasti mõjub, sest aktsiahinna langust tuleb ju peagi investoritele seletama ja korvama hakata.

Facebookiga seonduvad probleemid on ju ammu avalikkusele teada olnud ja kriitikanooltele vaatamata lahendamata jäänud. Kui firma aktsia hind aga Cambridge Analytica andmeskandaali järel 18% võrra kukkus ja turuväärtus seega 65 miljardi euro võrra vähenes, siis muutus asi tõsiseks.

FB juhi Mark Zuckerbergi kohtumine USA senaatoritega on vaadeldav eelkõige turundusüritusena, mis aitab halva mängu juures head nägu teha ja natuke määritud mainet puhtamaks pesta. Nii see ongi toiminud, aktsia hind ronis kohe 4,5% võrra ülespoole tagasi.

FB astub ka reaalseid samme, et kasutajate privaatsust paremini kaitsta. Oleme juba saanud lugeda, et sotsiaalvõrgustiku privaatsusseadmed tehakse ümber ja juba saadetud sõnumeid saab kustutama hakata.

Neile lisandus nüüd teade, et Facebook hakkab inimesi kuni 40 000 USA dollariga ehk umbes 32 300 euroga premeerima, kes teatavad ettevõttele äppidest, mis kasutajate andmetega ebaausalt ringi käivad (data abuse).

Mida karmim juhtum, seda suurem tasu. Kõige süütuma juhu teatamisel, mille eest nad maksta raatsivad, saab 500 dollarit ehk umbes 405 eurot.

Facebooki asjatundjad hindavad siis teatatud info tõsidust ja mida sellega ette võtta, kuni veebiäpi sulgemiseni FB keskkonnas välja.

Selles pole midagi enneolematut, tehnoloogiafirmad Google'ist Adobe'ini on varem palju sarnaseid programme algatanud ja käigus hoidnud. Kes on aga võimelised selliseid andmete väärkohtlemisi märkama, need saavad ühe teenimisvõimaluse veel juurde.

Järele mõeldes jääb ka loetletud reaalsete sammude puhul segaseks, kas see on osav hea maine kogumise võte või osa Lõustaraamatu innukas ausast püüdest kasutajate andmete eest paremini hoolitsema hakata.

Aga võib-olla polegi tähtsust, et kumb variant on õige. Peaasi, et midagi siiski ära tehakse. Moodsas digimaailmas, kus kasutajaandmed on uus kuld, pole mõtet lootagi, et nendega hakatakse pigem vähem (räpast) äri tegema.