Inimeste digiõiguste eest seisev mittetulundusühing Electronic Frontier Foundation otsustas asja uurida ja avaldas tulemused hiljuti oma kodukal.

Uuring pole küll nii põhjalik kui üldse võimalik, sest põhineb üldiselt teadaoleval infol, mida on valdavalt üsna kerge kokku otsida. Aga tore ikka, et tehakse. Paljud meist ikka viitsiksid seda ise teostada ja veel teiste jaoks kenasse ülevaatlikkuse tabelisse seada, eks ole.

Tabelis on rakenduste juures ära märgitud seitsme teguri olemasolu või puudumine, mille põhjal nende turvalisust hinnata. Näiteks: kas sõnumid krüpteeritakse saatmise ajal – seda teevad 37 uuritud äppi 39-st ehk peaaegu kõik.

Üldpilti vaadates võib järeldada, et üldlevinud sõnumisaatmise teenused pole kuigi turvalised, sest täidavad seitsmest punktist üks-kaks.

Kõige turvalisemad ehk tipp-punktid saavad (tähestikulises järjekorras) ChatSecure + Orbot, CryptoCat, Signal / RedPhone, Silent Phone, Silent Text, TextSecure. Jah, mina ka pole kuulnudki, või olen korra kuulnud ja kohe ära unustanud.

Ühe punkti seitsmest saavad Eestis ilmselt vähelevinud AIM, BlackBerry Messenger, Ebuddy XMS, Hushmail, Kik Messenger, Secret.

Foto: eff.org

Natuke šokeeriv, et vähimturvalistel teenustel on siiski kokku kümneid miljoneid kasutajaid. Need on Mxit ja QQ (mõlemad null seitsmest), mil vastavalt 5 ja 900 miljonit igakuist kasutajat. Esimene tegutseb Lõuna-Aafrikas, teine Hiinas.

Lühidalt veel mõne Eestis levinud teenuse turvalisuse kohta: Facebooki chat 2/7, Skype 2/7, Viber 1/7, WhatsApp 2/7. Nii et sellistele usaldame oma igapäevase kübersuhtluse edastamise!