Nutistu ehk IoT (internet of things) teenuse avab tegelikult küll Soome Elisa, kuid see on mõeldud ka siinsetele klientidele. “Me loome avatud platvormi, kus Eesti ja Soome firmad ja üliõpilased saavad kohe uusi IoT teenuseid ja ärimudeleid nuputama hakata,” rääkis Soome Elisa asepresident Timo Katajisto.

Mida nutistu siis tegelikult tähendab? See tähendab, et igasuguse masina saab teha mitmesuguste anduritega teha “targaks” ja siis internetti ühendada. Kasu on sellest mitut moodi: saab jälgida kui efektiivselt masin töötab, kas ta vajab varsti hooldust või väljavahetamist, masinale saab saata üle õhu tarkvarauuendusi nagu nutitelefonile jne.

Kudas "rumal" masin nutistusse jõuab

Katajisto tõi näiteks suure tootja Joy Global, mis ehitab igasugust kaevandustehnoloogiat. Aga tegu pole mitte lihtsalt “rumala” ja võimsa masinapargiga, vaid kopad ja kallurid on nüüd osad nutistust. Masinaid jälgivad andurid automaatselt, aga ka kabiinis olev juht saab pidevalt tahvelarvutisse märkmeid sisestada ja süsteemi tööd kommenteerida.

Elisa IoT teenuse aluseks on ThingWorxi platvorm, mis peaks ühilduma suhteliselt paljude eri standarditega, mida on näiteks nutistu seadmetega ühendumiseks vaja kasutada. Teisalt sisaldab see ka nii lihtsaid viise internetti ühendatud seadmetest programmeerimiseks, kus otseselt koodi kirjutada vaja polegi. Vaata lähemalt Elisa Soome kodulehelt.