Bitcoini väärtus on teinud hiljuti tohutu hüppe üles, mistõttu koostasime isegi kolmeosalise ülevaate selle teenimise võimalustest (linke otsi loo lõpust).

Vähem kui ööpäev pärast Forte kolmikloo ilmumist saabus aga krahh – Hiina vastuseis Bitcoinile tõi vääringu väärtuse tagasi "maa peale".

Nädala eest võis Bitcoini hind küünida isegi 1200 USA dollarini, hetkel on see aga juba poole odavam; nagu ka eelneva tõusu puhul, on võimatu öelda, kus väärtus püsima jääb.

Sellega seoses tundub päevakajaline avaldada ülevaade algselt saidil The Atlantic ilmunud mõtisklusest, miks Bitcoin pole "päris raha".

Niisiis...

Hinnalangus võib tunduda soodsa arenguna, kuid tegelikult pole selline olukord kaugeltki roosiline.

Kui hinnad langevad, hakkavad inimesed asjade ostmist edasi lükkama. Ja siis hakkavad ettevõtted edasi lükkama investeerimist. Ja siis läheb majandus langusse — üha sügavamale ja sügavamale.

Mis veelgi hullem, nüüd on inimestel kaelas võlad, mis ei lange koos palkadega. Nii kuhjuvad pankrotid ja pankade kahjumid. Taolises olukorras ei julge rahvas enam laene võtta — ega pangad enam laene anda —, mis hoogustab hinnalangust veelgi.

Selline iseennast põlistav hukatusetsükkel laskis maailma majanduse põhja 1930. aastatel ning oli väiksemal määral teguriks ka Jaapani majanduslanguses, mis on väldanud juba alates 1990. aastatest.

Sama mehhanism on uputanud meie majandust 2008. aastast peale, ehkki seekord õnnestus keskpankadel hinnalangus siiski hädavaevu peatada.

Ehkki see ei kõla mõistlikult, on olemas valuuta, mis on loodud selliseid majanduskrahhe esile kutsuma — maksevahend, millesse deflatsioon on sisse programmeeritud.

See on Bitcoin, virtuaalne raha, mille eest peaks teoreetiliselt saama (veebis) asju ja teenuseid osta.

Bitcoin-ühikuid saab olemas olla aga ainult eos määratud hulk. Neid laekub aeglaselt juurde kuni aastani 2040; pärast seda pole uusi Bitcoine enam võimalik "kaevandada".

Taoline tehislik defitsiit tähendab, et Bitcoini dollariväärtus peaks märkimisväärselt kasvama — ja see ongi kasvanud. Ainuüksi viimase aasta jooksul on see tõusnud umbes 64 korda.

Tugevam Bitcoin ei tähenda aga muud, kui et asjad maksavad vähem võrreldes Bitcoiniga. Teisisõnu, Bitcoin devalveerub. Ainult ei kui palju?

Peter Coy arvutused näitavad, et kui hindade aluseks oleks Bitcoin, oleksid hinnad möödunud aasta jooksul pidanud langema 98,5 protsenti. Võrdluseks: 1930. aastate kõige hullematel aastatel langesid hinnad umbes kümme protsenti aastas.

Kuid hindu ei kehtestata Bitcoini suhtes; nende aluseks on päris raha. Seega ei kahjusta Bitcoini hinnatõus päris majandust. Inimesed lihtsalt elavad oma elu edasi ega märkagi virtuaalraha olemasolu.

Bitcoini-põhisele majandusele — nii palju kui seda üldse on — teeb Bitcoini väärtuse kasvamine aga palju kahju.

Miks peaks keegi oma Bitcoine asjade ostmiseks kulutama, kui selle virtuaalraha väärtus võib ühe või kahe päeva — või tunni — jooksul kahekordistuda?

Niisiis inimesed ei kulutagi. Asja uurinud spetsialistid leidsid, et 64% Bitcoinidest sitsivad kontodel, mida pole iial kasutatud. Kontosid, mida kasutataksegi, ei kasutata aga varasemast rohkem.

Kuni deflatsioon on Bitcoini sisse kirjutatud, et saa see rahana toimida. Miks kulutada täna Bitcoine, kui need võivad homme olla väärt palju rohkem?

Ainus põhjus oleks osta või teha veebis asju, mida päris raha eest osta või teha ei saa — see tähendab, midagi ebaseaduslikku.

Mustad turud võivad olla väga suured, eriti selles osas, mis puudutab kapitalikontrolli eest kõrvale põiklemist, aga mitte nii suured, et Bitcoinist võiks kunagi saada midagi enamalt kui nišivaluuta.

Tegelikult oleks Bitcoinile vaja selle väärtust stabiliseerivat keskpanka. Kui nõudlus Bitcoinide järele kasvab, peaks pank neid juurde tootma, et ennetada liiga järsku hinnatõusu.

See tähendab, et pank peaks otsustama, kas Bitcoin peab jääma lihtlabaseks püramiidskeemiks või saama tegelikuks vahetusvahendiks.

Bitcoini-tehnoloogia on tõesti revolutsiooniline, kuid selle arengut pidurdab Bitcoin kui maksevahend. Bitcoin võiks maksevahendina olla täiesti kasutuskõlbulik, kui sellel oleks stabiilne väärtus.

Aga seda väärtust Bitcoinil pole, mistõttu pole tegu muu kui dotcom-väärtpaberiga (ingl dotcom stock). Ehkki sellel võiks leiduda kasutust päris pankades, mis võiksid võtta tehnoloogia, millel see rajaneb, kasutusele päris dollaritega arveldamisel.