Bad Company 2 – esimesed muljed rindejoonelt
BF: BC 2 demo esimesed hetked leiavad sind peale klassi (4 erinevat, mänguviisiks Rush) ja relvade valimist lumise Alaska linnakesest, kus üks tiim kaitseb kaht tugipunkti ja teine ründab aktiivselt, üritades võtmekohti mineerida. Aksessuaaride riba on nukralt lukustatud ning hirm juba kümneid tundemänginud kaaslaste ees kiire tekkima - alati leidub selliseid, kes suseletamatul viisil manalasse toimetavad, ise kilomeeter mängumaad eemaljõlkudes.
Mängitakse kordamööda, kord kaitsjat, siis ründajat, ning lahinguväli kubiseb vahenditest, mida kaose külvamiseks kasutada. Leidub erinevaid sõidukeid, kopteritest ATVde ning soomukiteni, igaühel mitme sõduri jaoks erinevad paigutusvõimalused. Enamgi veel: need on hästi läbi mõeldud, andes peaaegu alati mingi eelise, oska seda vaid õigel ajal, õiges kohas realiseerida, tiimitööga siduda.
BC 2 tundub juba esimeste mängukordade järel veidi erilise ning väga kompaktsena - statistika loetelud lausa karjuvad kümnete tundide lahingutegevuse järele. Autasude hulk ja mitmekesisus on muljetavaldav (ja miks ei peaks olema), väitsaga skoorides korjatakse vastaste dog tage, vastased, kellega sul kurja moodi arveid klaarida muutuvad karistusjumalateks ja -jumalannadeks (sxFkiller09 is now your Nemesis).
Prooviks pakutav areen on täpselt parajate mõõtudega - ründaja baasis on paigake, kus saaks matši käigus üsna turvaliselt passida, samas kui lahingtsoonides keeb tegevus täiel hool ning alistamisteadete hulk ekraanil täieneb kiires tempos. Ja sinna vahele jääb luuramisala, kõige pinevama õhkkonnaga eikellegimaa, kus kõik on võimalik. Pisike varitsuskoht künkal kuusikus ja vastaste baas ning pahaaimamatud, kergeid punkte teenida lootvad kuulipritsiorjad, on snaiperi käeulatuses nagu pardid järvejääl. Või siis istuda ATV-ratsu turjale ja kihutada surma trotsides otse opositsiooni südamesse, rumalas lootuses kaitsjate kuulist tabamata jääda. Või haarata roomiksõiduk ja tulipunkti kaitsva hoone seinad olematuks põrmustada, nii et kaitsjad oma tegevusala raadiust vägisi laiendama peavad.
Muide, esimeseks pildiks, mis mulle lahinguväljal aktiveerituna avanes, oli liitlaste kummuli helikopter, mis üritas tulutult struktuuride vahelt õhku tõusta. Viga? Ei. Üritasin hiljem isegi üht raudlindudest õhku tõsta ja selle juhtimine tundus veel keerulisem kui BF 1943 lennukite oma. Võimas hävitusrelv oskuslikes kätes, aga kui sa sellega lennata ei suuda, sihtimisest rääkimata, on see pigem lõhkelaenguga kommikarp enesetapja kätes. Mis tähendab kokkuvõttes seda, et teatud vahendite kasutamiseks tuleb esmalt harjutada ja surra ja harjutada ja... Veel üks põhjus, miks pikemaks ajaks ennast BC 2 seltsi unustada.
Demoversioonist pakatava värvika ja tempost suriseva ühismänguga lööb BC 2 haava mitmete teiste FPSide võimalustevaestele või poolkatkistele ühislisadele (näiteks Wolfensteini MP on selle kõrval liiga kaootiline ning vigu täis, Battlefield 1943 ammendub oma iidse kopruse otsa liigkiiresti, Gears of War mõjub kohmaka ja aeglasena, Saints Row 2 on suurejooneline läbu). Muidugi jäävad konkurentsi tulev MAG (Eurogameri hinne 7/10), süngevõitu Killzone 2 ja täiuslikud lüpsilehmad Modern Warfare 1+2, aga BC 2 tundub asjakohasema, värskema, hoogsamana. Ja mulle tundus, et siia oli lihtsam sisse elada, olgu siis väga mugava kontrollskeemi või suure hulga proovimist ootavate võimaluste pärast.
Battlefield: Bad Company 2 MP demo Xbox 360 pardal kestab proovimiseks veebuari keskpaigani. PS3 demo sööstab tulle järgmisel nädalal ning PC beeta on samuti käivitunud.
