Samasugune mull kui Islandi kroon omaaegse pangamulli ajal?

Peamise argumendina, miks kodanikud peaks auroracoini nimelise virtuaalraha kasutusele võtma esitati graafikat, kus Islandi kroon on langenud kivina, sest tegemist on olnud kullakatteta rahaga, samas kui Islandi pangad võtsid hoiule palju rohkem mandrieurooplaste raha kui selleks katet oli. Katet pole aga ka uuel virtuaalrahal, ja ajal mil isegi kuulsaim virtualaraha bitcoin enda püsimajäämise eest võitleb, on veelgi vähem tuntud edasiarendusel litecoinil ja selle edasiarendusel auroracoinil veelgi raskem püsima jääda.

Nimelt anti igale islandlasele konto peale auroracoine vahetuskursiga 12,58 dollarit, nüüdseks on see aga kukkunud samasuguse kivina 1,16 dollari peale, kirjutab guardianlv.com. Virtuaalrahal pole ju samuti mingit tagatist ja eriti bitcoinipanga Mt.Goxi krahh veebruaris on virtuaalrahaturule tekitanud peaaegu samasuguse lainetuse kui Islandi panganduse krahh 2008. aasta maailma. 

www.coinwarz.com/exchange-charts

Mis siis Islandil toimus alates auroracoini turulelaskmisest 25. märtsil? Riigis, mille 330 000 elanikust 96 protsenti tarbib internetti, oli igati loogiline katsetada sellise virtuaalraha jagamisega, mis vähemalt teoorias oleks võinud osutuda sarnaseks "papipritsimiseks" iga tarbija taskusse, nagu suure majanduskrahhi ajal katsetati Austraalias ja Jaapanis. Ehk, virtuaalraha kinkimisega oleks iga islandlane saanud justkui 360 dollarit rikkamaks.

Ja kuigi seda esitataksegi kohati alternatiivina "kapitalismile" laienevad majandusseadused paraku ka sellele uuele rahale. Niisiis, osa auroracoinidest jagati välja juba eelkaevandatuna, ning nüüd on see kullamaardla avatud igaühele edasiseks kaevandamiseks. Seni pole veel näha, et auroracoin kohe kedagi rikkaks teeks, pigem on ta vaid ilus asi igaühe arvutisisel riiulil.Tuleb vaid loota, et keegi teine ka sellest uuest projektist võidaks kui salanime taha peituv projekti käimalükkaja "Baldur Friggjar Odinsson", kellest on justkui saanud uue virtuaalpanga haldur.

Kes üldse on viitsinud seda raha enda nimele välja võtta, osta ju auroracoini eest suurt midagi ei saa. 10,5 miljonist laiali jagatud auroracoinist on ringluses praegu 9,53 protsenti.

Tõsi, keegi olevat baaris auroracoini eest õlut saanud, sisuliselt tasuta.

Mänguraha mängumaailma mängumajanduses? Või muutub ta tõesti asjaks, mille eest osta, müüa, tarbida. Auroracoini algus head ei tõota, kuigi läbi kukkunuks teda ka pidada ei saa. See on, nagu ostaks mingi virtuaalriigi aktsiaid ja jääks ootama, et võibolla kunagi tulevikus saab nende eest ka midagi osta.

Aga nüüd tahetakse ka Iisraelis jagada kohalikku virtuaalraha isracoin sealsetele kodanikele 6. mail, kokku juba 2,85 miljonile inimesele, aga seal on juba kohe ette nähtud ka ökonomistide arengufondi loomine, mis aitaks virtuaalrahal paremini käima minna. Juba on töös ka vastavad scotcoini ja spaincoini projektid.