Tarkvara, klippide ja ja muu sisu loomiseks mõeldud Flash oli kunagi juhtiv veebisisu-platvorm. See muutis veel 1990ndate teisel poolel nii igava ja staatilise veebi tänasega võrreldavalt põnevaks, liikuvaks ja värviliseks.

Paraku kaasnes sellega nii palju turva-, stabiilsus-, ühilduvus- ja teisigi probleeme, et Flash kujunes ajapikku üheks vihatumaks tarkvaraks internetis, vähemalt viimase kümnekonna aasta lõikes.

Flashivastast ristisõda juhtis Apple, mis ei tahtnud seda oma nutiseadmetel näha. Voodihaigeks jäi tehnoloogia siiski alles paaril viimasel aastal, kui suured brauserid selle toetamisest loobusid.

2005. aastal asustas Flash tervelt 98% arvuteid, mis kasutusel. Praegu on vastav suhtarv 17%.

Surmamääratust halba ei räägita ja nüüdseks hakkab inimestele meenuma, et Flashis oli ka positiivset.

Veebiarendaja Juha Linstedt lõi online-taotluse, et Adobe muudaks Flashi lähtekoodi avatuks, kui on platvormi omalt poolt ajaloo prügikasti saatnud. See tähendaks, et Flash muutub vabalt allalaaditavaks ning igaüks võiks koodi tasuta kasutada, muuta ja levitada.

"Flash on tähtis tükk internetiajaloost, selle tapmine tähendaks, et uued põlvkonnad kaotavad minevikuga sideme.

Flashis loodud mängud, eksperimendid ja veebisaidid kaoksid unustusse," kurdab Linstedt. Tema meelest võiks luua ka spetsiaalse uue brauseri, mis Flashi-sisu mängiks.

Mees mõistab ka, et Flashis on litsentseeritud komponente, mille koodi ei tohi Adobe avalikuks muuta, sest pole nende omanik.

"Jätke need välja ja selgitage sealjuures, mis on eemaldatud," soovitab ta. "Me leiame võimalused neist möööda minna või asendada need avatud koodiga alternatiivsete lahendustega."

Tundub, et Linstedti ideel on poolehoidjaid. Käesoleva uudise koostamise hetkel on palvekirjale toetushääle andnud juba 6095 isikut.