14 aastat tagasi juulis sündis internetis surfamine kujul, nagu seda praegu tunneme

 (46)

14 aastat tagasi juulis sündis internetis surfamine kujul, nagu seda praegu tunneme
Foto: Wikimedia Commons / Toshihiro Oimatsu

Juuli on internetis surfamise ajaloos erilise tähendusega kuu. Võib öelda, et 14 aasta eest ehk täpsemalt 15. juulil 2003 algas brauserite vallas see etapp, kus viibime ka täna.

15. juuli 2003 oli täpsemalt see päev, kui AOL Time Warner otsustas enda valdusse kuuluva firma Netscape sulgeda.

1994. a aprillis sündinud USA ettevõte Netscape ja nende arendatud sama nimega brauser olid kunagi väga kuumad.

Netscape oli alguses suisa suurima kasutajaskonnaga brauser ehk programm, mille abil internetis surfata. Seda kasutas enam kui 90% surfajatest.

See ei jäänud siiski kauaks domineerima, Microsoft väljastas 1995. aasta augustis Internet Exploreri, mis omavahelises heitluses võidukaks osutus. Kukkumine oli valus: Netscape'i turuosa oli 2006. a septembriks kahanenud 0,16 protsendile!

AOL otsustas seejärel 2003. a keskel, et paneb Netscape'i üldse kinni, kuigi osi nende tooteid hoiti veel käigus.

Netscape'i kunagine logo (Foto: tootja)
Seotud lood:

Leidus tehnoloogiaeksperte, kes soovitasid, et brauserimängu võiks astuda Google, olgu siis 2003. a juulis sündinud Mozilla tiimi toetades (Firefoxi brauser) või lausa oma brauserit luues.

Google'i asjamehed leidsid, et see on hea mõte. Nad kutsusid Netscape'i osad endised töötajad ja hiljem ka Firefoxi peadisaineri enda palgale.

Selle tulemusel alustas 2. septembril 2008 tegevust Google'i konkureeriv toode Chrome, mis on praegu kaugelt suurima turuosaga brauser (59,49%).

Loe veel

Netscape'i tiim tegutses alguses iseseisvalt. 1998. aastal – enne, kui AOL nende firma üles ostis – tegi tiim ettenägeliku sammu ja muutis oma brauseri lähtekoodi avatuks (igaüks võis seda kasutada ja täiendada) – et nende programm võiks igal juhul edasi elada omanikest sõltumatult.

Netscape'i inimesed lõid samuti mittetulundusühingu Mozilla Foundation ja kogukonna Mozilla.org, mille tulemusel sündis siiani üsna laialt levinud Firefoxi brauser, kuigi selle turuosa pole just kiita (12,02%).

Kokkuvõttes võib öelda, et 2003. a juulis toimunud sündmused raputasid internetis surfamise maailma nii võimsalt, et selle tagajärjel kujunes välja praegune olukord, kus kunagine juht Netscape on unustuses, Chrome on boss, Internet Explorer ja Firefox... samuti käigus. Pluss kõik need teised, kelle turuosa on pigem olematu.

Chrome valitseb nii arvuti kui ka nutiseadmega surfamise valdkonda, aga ainult tahvelarvutite puhul on see alla vandunud Apple'i Safarile, mis tänu iPadide ruulimisele tahvlitroonile on roninud.

Mis juhtub, kui Netscape'i brauserit praegu käivitada:

Siin on ka üks huvitav Netscape'i-teemaline ingliskeelne dokumentaalfilm:

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

FORTE TOP

Viimased uudised