Nimetatud pinnavorm on äratanud huvi varastest kosmoselendudest alates, kuna kujutab endast kahtlustäratavat sihtmärki keset igavat kõrbe.

Richat struktuuri on kuju poolest võrreldud ülisuure ammoniidiga (paleontoloogiline mereelajas) ja sellest on saanud oluline maamärk (vähemalt) astronautide jaoks.

Algselt on selle tekkepõhjuseks sümmeetrilisuse tõttu toodud meteoriidiräntsatust, arvatakse siiski nüüd tegu olevat maapinna kerkimisega, millele omakorda on oma osa lisanud erosioon.

Asja teeb pisut müstiliseks järgmine asi: tõmmates sirge (208°S-SW) läbi teineteisest 166 kilomeetri kaugusel asuvate Temimichat’i ja Tenoumer’i meteoriidikraatrite, lõikub see täpselt 390 kilomeetri kaugusel oleva Richat struktuuri keskkohaga, st kõik kolm kaatrit on ühel joonel.

(Allikas Wikipedia.)

(Kui kaks esimest on meteoriitide tõttu tekkinud, siis Richat struktuur on geoloogiline fenomen. Põnev on see, et kõik kolm asuvad täpselt ühel joonel.)