VÕRDLUSEKS KAARDIL: Holodomori-alad ja nüüd venekeelsed alad Ukrainas
Holodomor oli puhtalt NSV Liidu aladega piirdunud näljahäda, mille tekitas kolhoosikorra kehtestamine, kui talunikelt konfiskeeriti praktiliselt kõik viljavarud, suri sellega hinnanguliselt kuni kümme miljonit inimest, ennekõike Ukrainas, aga ka laiematel aladel Venemaal. Kuigi Holodomori piiritletaksegi tavaliselt aastatega 1929-1933, kestsid lokaalsed näljahädad veel 1946. aastalgi.
Näljahäda
Moskva selgitas nälga viljaikaldusega, kuid Poola võimu all olnud Lääne-Ukrainat ja Lääne-Valgevenet Holodomor ei puudutanud, samas süvenes näljahäda viljakamatel aladel Venemaal ja Ukrainas, just ajal mil seal viidi läbi sundkollektiviseerimine.
Punasega märgitud aladel suri enam kui 25 protsenti elanikkonnast.
Märkus: Kuna andmed on kantud nähtavasti 1959. a kaardile, on riigipiirid veidi eksitavas kohas.
Sõda
Teise maailmasõja aegseid rahvastikukaotusi Ukrainas on hinnatud 7,5 kuni 13,6 miljonini, aga kohati on üritatud nende numbritega varjata Holodomori kaotusi ja ka küüditamisi Ukrainast. Kuna enamasti võrreldi numbreid 1939. aasta rahvaloendusega (mis olid ilmselt võltsitud, kuna ausaid andmeid kogunud 1937. aasta rahvaloenduse tulemused tühistati - loe 1937. aasta rahvaloenduse tagajärgedest ingliskeelset ülevaadet siit), on võimatu neid numbreid ka üle kontrollida. Enne 1959. aastat ka uusi rahvaloendusi ei korraldatud.
See kaart näitab ukrainakeelse rahvastiku valgumist ka väljapoole Ukraina piire.
Progress?
Tööstusliku arenguga soodustati pärast Teist maailmasõda venekeelse rahvastiku sisserännet Ukrainasse, kusjuures venestusid ennekõike just 1917. aastast alates nõukogude võimu all olnud, ka Holodomori ajal suuri rahvastikukaotusi näinud piirkonnad, ennekõike linnad. Alles 1939. aastal riigiga liidetud Lääne-Ukraina jäi valdavalt ukrainakeelseks. 2001. aastal luges 78 protsenti elanikest end ukrainlasteks, 18 protsenti venelasteks. Madala sündimuse tõttu kahaneb Ukraina rahvaarv umbes 150 000 võrra aastas.
Jutt, nagu Krimm oleks põline vene ala, on selge vale
1897. aastal elas Tauria kubermangus 611 000 ukrainlast (ehk väikevenelast), 404 000 venelast (ehk suurvenelast), 196 000 tatarlast, 78 000 sakslast, 55 000 juuti, 41 000 bulgaarlast, 18 000 kreeklast ja ka näiteks 2210 eestlast.
1989. aastal elas Krimmis juba 1,6 miljonit venelast, 625 000 ukrainlast, 50 000 valgevenelast, 38 000 tatarlast ja teiste seas ka 898 eestlast. Sakslased lahkusid enamikus 1944 koos Saksa vägedega, 70 000 kreeklast ja 14 000 bulgaarlast küüditati aga nõukogude võimu poolt.
