Pool aastat hiljem väitis ta Washington Timesile, et olevat oma piirid saavutanud ja et see võiks tähistada tema viimast trikki, mis muidugi osutus liialduseks. Aga sel ajal oli ta ülekaalukalt maailma kuulsaim ja enim raha teeniv vodevillikunstnik, kes tegi ridamisi enneolematuid trikke, sundides kogu meedia endast kirjutama ja massid teda vaatama tormama.

Kuhu ta iganes ilmus, seal liiklus seiskus, väljakud täitusid rahvast ja enamasti ta ka pakkus neile seda, mida oodati - midagi uut ja peadpööritavat.

Harry Houdini, õige nimega Erik Weisz, sündis Ungaris Budapestis 24. märtsil 1874, ning oli nelja-aastane, kui ta koos ema ja nelja vennaga auriku SS Fresia pardal Ameerikasse kolis. Tema isast sai rabi kohalikes juudi kogukondades. Ehrich Weiss, nagu poissi nüüd paberites kutsuti, paistis juba üheksa-aastasena silma trapetsiartistina, reklaamides end nime all "Ehrich, õhuprints." Ta võitis ka auhindu murdmaajooksjana. 1890. aastal luges ta aga Prantsuse mustkunstniku Jean Eugène Robert-Houdini autobiograafiat ja hakkas sellest innustatuna end reklaamima nime all Harry Houdini.

Alguses keskendus ta kaarditrikkidele, hiljem aga avastas endas kutsumuse nn põgenemisartistina. Esmalt saatis teda ringreisidel vend Theodore "Dash" Weiss, hiljem aga abikaasa Wilhelmina Beatrice "Bess," kes osales ka Houdini trikkides. Ka ta vend oli ise trikikunstnik, esitledes end küll nime all Theodore Hardeen.

1900. aastal alustas Houdini juba ringreisi Euroopas, näidates näiteks Scotland Yardile, kui lihtne on nende kasutatud käeraudadest lahti saada. Teda tuntigi kui "käerauakuningat," ning 1918. aastal on ta ka ise ühes ankeedis enda nimeks pannud Harry Handcuff Houdini.

Ameerikasse naastes oli ta juba rikas mees, ostes omale maja toona palju auväärsemas Harlemi linnaosas New Yorgis. USA-s ringi reisides näitas ta oma põgenemisoskusi vanglatest, käeraudadest, ahelatest, kõitest, hullusärkidest, enamasti köie otsas rahvamassi pea kohal kõikudes.

Kuna ilmnes ka palju jäljendajaid, oli Houdini sunnitud oma trikke edasi arendama, hakates põgenema vett täis suurtest piimaanumatest, kinni naelutatud pakkekastidest, kinni needitud boileritest, postikottidest, ka õlut täis anumatest. Trikkide eluohtlikkus suurendas publiku huvi veelgi.

1913. aastal esitles ta ilmselt oma suurimat trikki, Hiina vett täis piinakambri trikki, kui ta lasti pea ees vett täis hiiglaslikku klaasanumasse, kust välja pääsemine eeldas kolmeminutilist hinge kinni pidamist ja muidugi ka enda lahti rabelemist. Ja ta tuli iga kord elusalt välja. Midagi üleloomulikku selles ka ei olnud.


Elusalt maetu põgenemise trikke näitas ta 1915. aastast alates. Kuulsamaid illusioonitrikke oli aga siis, kui ta New Yorgi Hipodroomi teatri lavalt "kaotas ära" elevandi koos selle dresseerijaga. Lava all oli nimelt suur ujumisbassein.

1917-1926 juhtis Houdini lisaks Ameerika maagide ühingu tegevust, suurendades ka oma kolleegide koostööd. Täna kuulub sellesse ühingusse juba 6000 mustkunstnikku.

Juba 1906. aastast alates nähti teda ka kinolinal, sest selliseid trikke ei saanud ju vaid pisikese elitaarse publiku jaoks jätta. 1909. aastal ostis ta omale lennuki. Ta polnud küll esimene, kes lennukil Austraaliasse lendas, aga igatahes üks esimesi küll.

Kõigi nende kaelamurdvate trikkide lõpuks haigestus ta aga ägeda pimesoolepõletiku tulemusel kõhukelmepõletikku ja suri äkitselt 52-aastasena 31. oktoobril 1926 Detroidis. Põhjuseks võisid olla ühe tudengi antud rusikahoobid tema kõhupiirkonda, millest mees ei toibunud. Maeti ta New Yorki.