Brutaalsed tapatalgud šokeerisid läänemaailma ning mitmed riigid mõistsid Hiina valitsuse hukka, vahendab ajakiri Imeline Ajalugu.

1989. aasta mais kogunes ligi miljon hiinlast, enamik tudengid, Pekingi kesklinna, et nõuda kahte asja: Hiina Kommunistlik Partei peab tagasi astuma ning riik peab üle minema demokraatiale.

Meeleavaldajad kogunesid pea iga päev tervelt kolme nädala jooksul. Uudised massilisest, kuid samas rahumeelsest protestist jõudsid ka lääne meediasse.

Kõik muutus 4. juunil, mil Hiina sõjavägi ja kaitsepolitsei ründas Tiananmeni väljakul olijaid, tulistades sihitult rahvamasside poole.

Tekkis paanika ja kümned tuhanded tudengid üritasid sõdurite eest põgeneda. Teised aga otsustasid võidelda ning loopisid sõjaväelaste poole kive ja süütasid nende sõidukeid.

Sündmuspaigal viibinud reporterid ja Lääne diplomaadid on hiljem hinnanud, et veresaunas hukkus vähemalt 300 inimest ning vahistati kuni 10 000.

Hiina valitsuse brutaalne käik üllatas nii riigi liitlasi kui ka vaenlasi. Mihhail Gorbatšov ütles, et teda kurvastab Hiinas toimunu ning ta loodab, et Hiina hakkab ellu viima sisepolitiilisi reforme.

Ameerika Ühendriikides avaldati president Georg Bushile tugevat survet, et ta karistaks Hiina valitsust. Kolm nädalat hiljem hääletas USA Kongress majandussanktsioonide poolt.