Vatikan esitles publikule püha Peetrust, ehk seda, mis on temast järele jäänud

 (41)

Pisikeses ehtekirstukeses üheksa luutükki, igatahes auväärsemas kestas kui eelnenud aastakümnetel, mil need seisid vaid pappkarbis muuseumiriiulil, aga Vatikan väidab nüüd üsna veendunult, et tegemist on püha Peetruse jäänustega.

Eile esitles paavst Franciscus I maailmale oma kauge eelkäija jäänuseid, sest just Peetrus oli jüngritest see, kes ristilöödud Jeesuse järel tema rajatud usuvoolu - kristluse - levitamise üle võttis, enam vähem samaaegselt teise apostli Paulusega Rooma jõudis, paraku hukkudes märtrisurma, kui keiser Nero laskis kristlasi ka Roomas risti lüüa.

Toimus see kõik orienteeruvalt aastail 29 - 64 meie ajaarvamise järgi, kuigi kristlikes ajaarvestustes võibki esineda keskmiselt neljaaastaseid erinevusi. Kõik paavstide nimekirjad algavad pihta Peetrusest, ja kui vahepealseid kirikusegaduste aegseid vastupaavste mitte arvestada, kannab praegune kirikupea järjekorranumbrit 266.

Aga Püha Peetruse basiilika-stiilis katedraali oli üsna lihtne tema hauale ehitada, sest enamik hilisemaid kristlasi laskis end matta ringi ümber apostli, ja kui kõik teed viisidki Rooma, siis seal surnuaial kõik hauad juhatasid temani. Ja kohal, kuhu Peetrus oli maetud, kõrgub nüüd püha Peetruse katedraali altar.

Seotud lood:

Loomulikult jätkub ka nüüd skeptikuid, kes ei usu, et leitud luud tegelikult Peetruselt pärinevad. Paavst Paulus VI küll leidis juba 1968. aastal: tõendid on üsna veenvad, et tegemist on Peetruse maiste jäänustega.

Arheoloogid olid sealse basiilika all labidad mulda löönud juba 1939. aastal, leides mitmete paavstide haudu, ühel neist ka kivi kirjaga Petros Eni (e k Peetrus on siin). Peetruse säilmed jäid esialgu aga pappkarbis kapiriiulile, kuni kirik ei olnud otsustanud, mis nendega peale hakata. Alates 1971. aastast asusid nad paavsti isiklikus kabelis, nüüd näidati neid siis esmakordselt avalikkusele.

DNA-proovidest ei tasu siin rääkida, sest me ei tea ühtki Peetruse otsest järeltulijat või sugulastki elus olevat. Aga Peetruse perekonnast on tegelikult üsna palju teada. Ta oli kalur Bethsaidas, ja kandis algselt nime Simeon (ehk Shimon), ta oli esimesi, kes Jeesust jüngrina järgima hakkas ja sai selle eest Jeesuselt hüüdnime Petrus (e k kalju). Jeesus oli tervendanud Peetruse ämma Kapernaumis, mis kinnitab, et Peetrus oli enne kristlusse pööramist ka abielus ja vähemalt idakirikutes teatakse ka Peetruse naise nime, Febronia. Jeesuse jüngriks hakkas ka Peetruse vend Andreas, kellest alustavad oma nimekirja Konstantinoopoli patriarhid.

Peetrus ja Paulus, kaks apostlit, hukkusid märtrisurma Roomas, arvatavasti keiser Nero aedades, ja maeti surnuaiale, mis jääb suures osas just tänase Vatikani aladele. Peetrus oli löödud veel risti pea alaspidi. Tema vend Andreas oli nähtavasti juba enne seda hukkunud sarnast märtrisurma Ahhaias, Peloponnesose poolsaarel. Peetruse ja Pauluse hukkamist paigutatakse enamasti aastasse 64, kohati ka 67, samas kui on neidki allikaid, mis paigutavad selle aastasse 55. Levinuim teooria seostab nende surma igatahes Nero-aegsete laamendamistega, mis sisaldas muuseas ka Rooma põlema panekut aastal 64 m.a.j.

Filmist Quo Vadis (1951):

Kui arvestada, et Jeesuse ristilöömine sai aset leida kõige hiljem aastal 29, siis pidi Peetrus küll elama üsna kõrge vanuseni, ja tema tegevus Rooma esimese piiskopina sisaldas rohkem varjumist (koos kasvava kristliku kgudusega) Rooma katakombide kaitsvasse võrgustikku, kui üleilmse kiriku (kristlus levis sel ajal juba nii Aasias, Aafrikas kui ka Euroopas) juhtimist. Rooma riik asus aga just Nero ajal üha verisemalt kristlust välja juurima. 

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare