Meie kaitseväelaste individuaalvarustusega tegeleb vastav meeskond, kuhu kuuluvad kaitseväe peastaabi, toetuse väejuhatuse ja väeliikide esindajad. Varustuse arendamise juures on suureks abiks ka Eesti kaitsetööstuse liidu juurde moodustatud töögrupp. Individuaalvarustuse nimekiri, mille hulka kuuluvad vormiriietus, riide- ja lahinguvarustus ning eraldusmärgid, on väga pikk ja spetsiifiline, sest militaarvaldkonnas arenevad nii materjalide omadused, varustuse kasutusmugavus kui ka funktsionaalsed omadused vahel lausa päevadega.

Kõigi selliste uuendustega kursis olemine ja vastavalt sellele Eesti kaitseväelaste individuaalvarustuse täiendamine on pidev protsess, sest kaitseväes kasutuses olev varustus peab olema otstarbekas ja lähtuma kaitseväe olemasolevatest ja arendatavatest võimetest. Varustuse vajalikul tasemel hoidmine nõuab selle pidevat läbimõeldud ja süstemaatilist uuendamist ja parendamist.

Kaitseväes kasutuses oleva varustusega seotud küsimuste lahendamiseks on kogu varustus koondatud programmidesse. Iga varustusprogramm koosneb sarnast sõjalist võimet omavatest ja/või tehnilistelt omadustelt lähedastest varustuselementidest.

Iga erineva varustusprogrammi meeskond pingutab oma programmi kuuluva varustuse kontseptsiooni väljatöötamise ja pideva täiendamise kallal, toetab hankeprotsessis oskusteabega hankijaid ja seisab hea selle eest, et varustuse moderniseerimine ja kasutamine oleks korraldatud võimalikult optimaalselt. Meeskondade tööprotsess katab kogu valdkonna alates varustuse väljatöötamisest kuni selle ringlusest kõrvaldamiseni.

Varustus on sama tähtis kui relv

Kui küsida kelleltki, mis on sõduri tähtsaim töövahend, siis usutavasti on kõige sagedamini vastuseks – tema relv. Tõsi, relv on üks kaitseväelase töövahendeid ja sümboleid, aga vähem tähtsad ei ole tänapäeval ka tema vorm ja muu riide-ja lahinguvarustus. See, mida kaitseväelane seljas, jalas ja peas kannab, alates pesust ja lõpetades välivormi ning kiivriga, ei ole mingil juhul lihtsalt mugavusvarustus. Kõik individuaalvarustuse elemendid on tema töövahendid, millel on kindel funktsioon ja mille eesmärk on aidata sõduril oma ülesannet võimalikult hästi täita.

Sõjapidamise taktika, -tehnika ja tehnoloogilised abivahendid on pidevas muutumises ja arengus, mis sunnib ka kaitseväe vormiriietust ja ülejäänud riide-ja lahinguvarustust ajaga kaasas käima ja arenema. Selliste arengute hea näide on mõni aasta tagasi toimunud digilaigulisele riietusele üleminek, mis ei olnud kellegi isiklik ambitsioon või kaitseväe moe uuendamisprojekt, vaid tingitud eelkõige tehnoloogilisest edasiminekust ja eelistest, mis digimustril vana laigulise vormi ees on. Individuaalvarustuse arendamise juures on oluline kuulata eksperte, jälgida üldiseid tehnoloogilisi arenguid, aga eelkõige võtta arvesse lõppkasutajate tagasisidet, sest see on kõige vahetum ja täpsem info, mida arendamise juures kasutada saab.

Uus varustus – kergem, mugavam ja rohkem valikuvõimalusi

Hiljuti on uuendatud või on lähiaastatel plaanis uuendada mitut sõduri individuaalvarustuse hulka kuuluvat elementi. Üldistest põhimõtetest rääkides võib öelda, et suund on võetud:

  • varustuse kaalu vähendamisele – uus varustus peab olema kergem ja kompaktsem. Igaüks, kes on läbinud mõne pikema rännaku, teab hästi, et ka poolekilogrammine erinevus seljakoti kaalus mõjutab teatud kilomeetrite läbimise järel koti kandjat oluliselt. Seetõttu – mida kergem on sõduri varustus ja seljakoti sisu, seda võitlusvõimelisem ta tõenäoliselt on.
  • kasutusmugavusele – uue varustuse juures kasutatakse tehnoloogiat ja uuendusi, mis muudavad selle kasutamise reaalses olukorras kasutajasõbralikumaks. Sõduri riidevarustus peab olema kiiresti pakitav ja sama kiiresti ka kasutusele võetav, varustust peab saama ruttu kohaldada muutuvate tingimustega. Mida vähem aega kulub sõduril oma varustusega tegelemiseks, selle kordaseadmiseks või pakkimiseks, seda rohkem jääb tal aega ülesande täitmiseks ja puhkamiseks.
  • valiku mitmekesistamisele – sõduril on rohkem võimalusi eri varustuselementide kombineerimiseks, et valida erinevatele oludele ja ilmastikule kõige sobivam riietus. Kasutuses olev riidevarustus peab moodustuma ühtse terviku, mille iga elementi saab kasutada nii eraldi kui ka koos teistega, et sõdur suudaks nii talvel kui ka suvel, vihma kui ka palavuse korral enda jaoks kokku panna võimalikult mugava ja ergonoomilise komplekti.

Olulisemad muutused varustuselementides

Rakmed ja isikukaitse ühes komplektis. Möödunud aastal võeti kaitseväes kasutusele uus digilaiguline kuuli- ja killuvest. Uuendusena on vest kaetud MOLLE-süsteemis kinnitustega, mis tähendab, et eraldi rakmeid või lahinguvesti pole sellega enam tarvis kanda – kõik vajalikud taskud saab kinnitada otse killuvesti külge. Samuti on vesti lihtne kohaldada eri mõõdus inimeste tarbeks, kuna selle suurust saab reguleerida.

Vesti sisse on ehitatud taskud eraldi ballistiliste plaatide lisamiseks ja vajadusel – näiteks missiooniüksustele – antakse kasutusse vestile kinnitatavad lisakaitsmed, milleks on kaela- ja kõrikaitse, õlavarrekaitsmed ja alakõhukaitse.

Ühe huvitavama uuendusena on vesti kangas ja paelad NIR- ehk lähiinfrapuna lainepikkust maskeeriva töötlusega, mis peaks vähendama sõduri eraldatavat soojuskiirgust.

Oma särk on ihule kõige lähemal. Sõduri jaoks on ühed olulisemaid rõivaesemed need, mis puutuvad vahetult kokku tema nahaga. Juba mõni aeg tagasi hakati kõigile tuttavaid puuvillaseid rohelisi kaitseväe T-särke ja aluspükse välja vahetama uute, hallikat värvi sünteetilistest materjalidest T-särkide ja pesu vastu. Uued särgid hingavad paremini ja aitavad paremini niiskust juhtida, see aitab tagada sõdurile oluliselt mugavama ja kuivema olemise. Samuti on kasutusse võetud uus pika aluspesu komplekt, mille välimus ja materjal erineb varasemast. Nii T-särgi, aluspükste kui ka pika aluspesu komplekti osas on kasutajate tagasiside olnud väga positiivne.

Kampsunist saab minevik. 2017. aastast alates peaks hakkama kaitseväe halli villast kampsunit välja vahetama täiesti uus varustuselement – fliis. Karvastatud materjalist fliis on kampsunist oluliselt kergem ja väiksemaks kokku pakitav, olles sealjuures soojem. Kuna materjal on vastupidav ja kuivab kiiresti, on sellel kampsuni ees väga palju eeliseid.

Talvevorm läbib uuenduskuuri. Suure muudatuse läbivad 2017. aastal kaitseväe talvevormi jope ja püksid. Jope jääb kaheosaliseks, kuid sisemine vooder muutub eraldi kantavaks ja saab digilaigulise mustri. Nii jope kui ka talvepüksid muutuvad tunduvalt kergemaks ja kompaktsemaks, pükse saab edaspidi kanda nii välivormi pükste peal kui ka all. Kasutatavad materjalid peaksid tagama varustuse pikema kasutusea.

Vihmaülikond muutub kasutajasõbralikumaks. Kasutajate tagasisidet on võetud arvesse ka sõduri vihmaülikonna uuendamisel. Jakk muudetakse eest avatavaks, see lihtsustab selle selga panemist ja vajadusel tuulutamist. Samuti muutuvad avatavaks jaki kaenlaalused ja pükste küljed, mis täidavad samuti eelkõige tuulutamise eesmärki, kuid võimaldavad ka kiiremini ja paremini taskutele ligi pääseda.

Tulemas uued saapad ja saapakatted – kummikud kaovad. Enamikul kaitseväelastel on kindlasti hea meel kuulda, et 2018. aastast hakatakse hankima lisaks praegusele täisnahksaapale ka nahk-tekstiilsaapaid. Idee kohaselt saab sõdur edaspidi kasutada mõlemat jalatsivarianti ning ise valida vastavalt oludele, mida on parem kanda. Nahk-tekstiilsaabas hingab rohkem ja eelduste kohaselt peaks kiiremini kuivama.

Lisaks on plaanis võtta kasutusse eemaldatavad saapavoodrid, mida saab kasutada külmemate ilmade puhul. Kõigi nende muutuste tulemusena on edaspidi sõduri jalal nii suvel kui ka talvel veel mugavam.

Varustusest kummikute kadumine on suur muudatus. Kummikuid hakkavad asendama spetsiaalsed saapakatted, mis on sõduri rõõmuks kummikutest peaaegu kaks kilo kergemad ja palju kompaktsemad.

Millal uus varustus kasutusse jõuab?

Artiklis loetletud varustus on osaliselt kaitseväes juba kasutusel või on otsused nende hankimiseks tehtud. Uued fliisid, talvevormid, saapad, saapakatted ja vihmaülikonnad hakkavad kaitseväe ladudesse saabuma juba eeldatavalt 2017. ja 2018. aasta jooksul. Oluline on märkida, et uus varustus ei vaheta kohe ja korraga välja juba praegu ladudes olevaid elemente. Esimeses järjekorras väljastatakse ja kasutatakse ära olemasolevad varud, vastasel juhul oleks tegu väga suure raha raiskamisega, kuna ka praegune riidevarustus on korralik, täidab oma ülesannet ja seda saab väga edukalt kasutada. Siiski saavad ka üha suurem osa kaitseväelasi ja ajateenijaid järk-järgult kätte uued varustuselemendid. Uued T-särgid, pesu ja killu-kuulivestid ongi juba üsna laialdaselt kasutuses.

Uue varustuse kohta hakatakse koguma tagasisidet, et arenguprotsess oleks pidev. Riidevarustus peab arenema koos kaitseväe ja sõduri tegevuskeskkonnaga. Arendustöö keskendub elementide mugavusele, kompaktsusele ja mitmekesisusele ning sellega tegelevad inimesed annavad parima, et Eesti sõduri riidevarustus oleks tänapäevane ja toetaks sõdurit parimal võimalikul moel tema ülesannete täitmisel.

Kuuli- ja killuvest
• kaitseväe digilaik
• MOLLE-süsteem
• kangas ja paelad NIR-töötluse ehk lähiinfrapuna lainepikkustel maskeeriva töötlusega
• reguleeritav nii pikkuses kui ka laiuses
• rinna- ja seljaosal hingav ventilatsioonikiht
• taskud kaitseplaatide lisamiseks (killu- ja kuulikaitse)
• lisatav kõri, kaela, õlavarre ja alakõhukaitse

Uuendatud talvise välivormi jope ja püksid
• kergem ja väiksemaks pakitav
• soojendusjope eraldi kantav, mõeldud kasutamiseks ka kuulivesti all
• soojenduspüksid ja jakk tuulekindlast isolatsioonkihist
• funktsionaalsem ja pikem kasutusiga

Uuendatud vihmaülikond
• jakk eest avatav, et lihtsustada selga panemist ja suurendada ventileerimist
• varrukatel avad, et suurendada ventileerimist
• jakk mõeldud kandmiseks rakmete all
• pükstel külgedel lukud, et vajadusel suurendada ventileerimist ja tagada ligipääs taskutele

Karvastatud fliis (asendab kampsuni)
• 20% soojem kui sama ruutmeetrikaaluga fliis
• 40% rohkem kokku pakitav kui sama ruutmeetrikaaluga fliis
• kuivab kiiresti, vastupidav, kerge

Saapad
Nahk-tekstiilsaapad
• suurem hingavus
• hügieenilisem
Nahksaapad
• veekindlamad
• eemaldatava sisevoodriga

Saapakatted
• kergemad (kaaluvad 0,5 kg) kui 2,2 kg kaaluvad kummikud
• väiksemaks pakitavad kui kummikud
• kaitsevad saapaid niisketes oludes

Kaitsevägi on nõudlik tellija

Leida Kikka, Samelin:

Spetsiaalselt kaitseväe tarbeks varustuse tootmine on suur katsumus, sest sellist varustust kasutatakse igapäevaselt väga erinevates tingimustes, mis nõuab spetsiifilisi omadusi, et sellise pideva kasutamise käigus rasketes tingimustes vastu pidada. Tehnoloogiliselt ei ole militaarjalanõude tootmises võimatuid ülesandeid, kuid loomulikult ei ole otstarbekas valmistada eritellimusena igale sõdurile täpselt talle sobiv jalatsipaar, vaid tuleb leida kõige rahuldavam kompromiss.

Head tulemused on võimalik saavutada kaitseväe ja tootjate koostöö kaudu. Väga suureks abiks sellise koostöö korraldamisel on Eesti kaitsetööstuse liit. Koostöö on kahepoolne, tihti tulevad kaitseväe inimesed oma ideede ja vajadustega meie juurde, meie töötame välja toote ja anname selle kaitseväele erinevates tingimustes katsetamiseks. Seejärel oleme tagasiside ankeetide kaudu saanud operatiivselt väga palju head teavet otse kasutajatelt, mis aitab varustuse puudused või parandamist vajavad nõrkused välja tuua.

Minu hinnangul on Eesti kaitseväe varustus oluliselt paranenud ja tihenenud on ka tootjate koostöö kaitseväega, mille oluline osa on osavõtt kaitseväe üritustest ja suurtest õppustest.
Samelin peab oma kõige õnnestunumaks tooteks praegu nn ületõmmatavat saabast (pullover boot). Saabas on maailmas ainulaadne ning seda kerget ja sooja toodet kasutavad mitme NATO riigi sõdurid.

Jüri Niitepõld, Btistol Trust:

Proovikivi toota varustust kaitseväe jaoks on suur, sest sobiva lahenduse väljatöötamine nõuab enamasti palju aega ja ressursse. Meie kogemuste põhjal tuleb militaarvarustuse tootjale väga kasuks, kui firmas leidub inimesi, kes on kaitseväe kogemusega. Lisaks on vaja pidevalt suhelda välispartneritega, et olla kursis uute suundade ja tehnoloogiatega. Meie peamised välispartnerid on Euroopa ettevõtted, kes toodavad oma riigi eriüksustele ja oleme spetsialiseerunud kõrge kvaliteediga spetsiifilistele militaartoodete valmistamisele.

Üldjuhul valmistame testtooted ja viime esmased katsetused läbi ise. Sageli aitavad meie tooteid testida kaitseliitlased. Kuna tootearendus on rahvusvaheline, siis enamasti on testid tehtud või ka heakskiit saadud toodetele teise riigi eriüksustelt.

Maailmas liigub areng kergema varustuse suunas, kusjuures ei tehta järeleandmisi materjalide ja valmistoodete vastupidavuses. Kuigi meie väikse turu baasil on uute tehnoloogiate väljaarendamine peaaegu võimatu, on juba loodud tehnoloogiate juurutamine meie toodete tootmisesse aktuaalne ja vajalik.

Peame õnnestunud toodeteks neid, mida kaitseväelased ise meie käest ostma tulevad. See näitab kõige selgemalt, mida inimene tegelikult vajab ja millesse investeerib. Hiljuti saime valmis Eesti digilaigus kandesüsteemid, mida pärast prototüüpide valmistamist on meilt palju küsitud.

Viivi Eskla, Profline:

Meie jaoks on militaarriietus olnud alati huvitavam proovikivi kui tsiviilrõivaga tegelemine. Keerulisem küll materjalide ja lõigete osas, aga samas kindlamate piiridega. Minimaalselt subjektiivsust ja maksimaalselt funktsionaalsust. Selline töö avardab vägagi silmaringi. Kunagi alustasime väikeste varustuselementide arendusega ja oleme jõudnud välja lahinguvormideni.

Kõige keerulisem oli sõjaväe eriprojektidega alustamine, sest valdkond oli võõras, materjale ja vajadusi oli raske ette näha. Suurim tagantjärele kogemus on, et mitte ükski toode ei jää lõppversioonis selliseks, nagu seda alguses kirjeldati.

Keeruliseks teeb sellist tüüpi arendused materjalide rohkus. Materjalide valikule peab eelnema teadmine, mida iga erineva materjaliga saavutada tahetakse. Kasutada saab ainult tehniliselt võimekaid ja tehase kinnitatud garantiiga materjale.

Mida asjalikum on kaitseväelastelt tulev tagasiside, seda parem on tulemus. Arvamuste paljususe korral aitab ainult toote katsetamine ja materjalide testimine reaalses lahinguolukorras.

Oleme materjalide tarnijatega loonud pikaajalised suhted. Meie usaldame neid ja nemad meid. Meil on reegel, et igale materjalile peab kaasnema tehase ammendav tehniline kirjeldus. Kui ei ole tehnilist kirjeldust anda, siis meie materjali ei osta. Nii lihtne see ongi.

Kui varem tulid arendused ainult riiklike arendushangete kaudu, siis viimasel ajal on arendusi liikunud ka läbi erapooletu organisatsiooni – Eesti kaitsetööstuse liidu. Seal kuulutatakse arendus välja ja kõik osaleda soovivad liidu liikmed annavad endast teada. Eesti ettevõtete võimekus on suurem, kui võiks arvata. Pigem kõigi tehnoloogiliste uuenduste töösse võtmisel piduriks tehnoloogia kõrge hind. Meie kaitseväelased liiguvad terves maailmas, näevad teiste riikide lahinguvarustust ja loomulikult soovitakse saada samaväärset.

Aimu, kui kaua võtab toote arendamine, annab näiteks lõpusirgel olev kaitseväe uue talvevormi arendus – kihiline rõivastus. Esmaideest on kulunud juba kaks aastat ja esimest väikepartiid testiti jaanuaris 2016. Selle testimise tulemusena on muutunud kogu rõiva kontseptsioon. Kõige suurem muudatus oli toote enda funktsionaalsus, mille tulemusena vahetasime välja suure osa põhimaterjalidest ja õmblesime uued tootenäidised.

Meie kõige õnnestunumad tooted on kindlasti rünnakvorm ja suvevorm erioperatsioonide väejuhatusele. Sellele eelnes pikk arendus, seejärel riigihange ja hanke võitmine. Meile teebki heameelt, et suudame toota väga keerulist ja spetsiifiliste omadustega varustust.