USA võib kosmose sõjategevuseks luua eraldi väeliigi

 (39)

Võib arvata, et lähiajal NASA astronaudid küll kosmoses relvi kandma ei hakka.
Võib arvata, et lähiajal NASA astronaudid küll kosmoses relvi kandma ei hakka.Foto: AFP/Scanpix

USA esindajatekoja komisjon nõuab uue väeliigi – kosmosekorpuse – loomist juba 2019. aastaks.

Mida kujutab endast kosmosekorpus, mille loomist nõuavad USA esindajatekoja relvastatud teenuste komitee nimel selle esimees vabariiklane Mike Rogers Alabamast ja sama komitee liige demokraat Jim Cooper Tennesseest?

„Strateegilised eelised, mida seni on pakkunud riiklikud kosmoseturvalisuse süsteemid, on kadumas,” teatasid Rogers ja Cooper ühisavalduses. „Oleme veendunud, et kaitseministeerium ei ole võimeline võtma efektiivselt kasutusele meetmeid, et nendele katsumustele tõhusalt ja otsustavalt vastata, või isegi mõistma probleemide tegelikku iseloomu ja ulatust.”

Seega tuleks USA merejalaväe, laevastiku, õhujõudude ja rannavalve kõrvale juba 1. jaanuariks 2019 luua uus väeliik kosmosekorpus (Space Corps), mille ülemal oleks oma kindel koht staabiülemate komitee istungitel ja mis alluks võrdse väeliigina õhujõudude ülemale.

Asteroidide tõrjumiseks kosmosevägesid siiski veel ei koondata.

USA õhujõudude juhtkond ei toeta uue väeliigi loomist, ent parlamendi otsus on määravam, ehkki esialgu pole veel selge seegi, kui suure toetuse algatus kongressis saab.

Kosmoseväejuhatus loodi USA-s 1982. aastal, kui nn tähesõdade programmi ehk strateegilise kaitse initsiatiivi (SDI) raames hakati Ühendriikides tõsiselt uuesti kosmoserelvastuse ideedega tegelema. Selle väejuhatuse alluvuses on 22 000 sõjaväelast ja 9000 tsiviilametnikku ning seda juhib kindral John W. Raymond.

Kosmoseväed teisteski riikides

Loe veel

Moskvas loodi kosmoseväejuhatus 2011. aastal, kuid selliseid väeosi on olnud Venemaal vaheaegadega 1992. aastast saati. Ennekõike kuulub selle alla raketitõrjesüsteem, kuid ka sõjalise otstarbega tehiskaaslaste juhtimine.

Hiina lõi oma kosmoseväed 2015. aastal, aga juba varem, 2007. ja 2013. aastal, näitasid hiinlased võimet tehiskaaslasi orbiidil purustada (ühtlasi tublisti ohtlikku kosmoseprügi tekitades). Kosmose vastu on huvi ilmutanud ka India ja Iisraeli relvajõud. Iraan pidi oma kosmoseprogrammi katkestama 2015. aastal.

Ent kosmosevägesid luues põrkuvad riigid rahvusvahelistele konventsioonidele, mis seavad kosmose relvastamisele üsna karmid piirid.

Tehiskaaslaste oluline roll luures avastati kohe, kui esimesed neist alates 1957. aasta Sputnikust orbiidile jõudsid. 1950. ja 1960. aastatel uuriti põhjalikult võimalusi luua relvi, mida saaks kasutada kosmosest.

Kosmose militariseerimist on siiski juba 1960. aastatest alates püütud ka piirata. ÜRO algatusel on loodud „Väliskosmose leping”, mis keelustab tuuma- ja muude massihävitusrelvade kosmosesse paigutamise. 1967. aastal ühinesid esimeste riikidena leppega Ameerika Ühendriigid ja NSVL. Massihävitusrelvi ei tohi orbiidile toimetada ja teisi taevakehasid võib kasutada üksnes rahumeelsel eesmärgil.

1972. aasta raketitõrje- ehk ABM-leping nägi ette ainult kahe raketitõrjesüsteemi lubamist vastavalt Moskva ja Washingtoni ümber, kuid Hiina selle lepinguga ei ühinenud ja 2002. aastal otsustas USA president George W. Bush lepingust ühepoolselt loobuda. Venemaa on seejärel kiirendanud oma sõjaliste kosmoseprojektide arendamist.

Ka võimalusse, et mõni ootamatult vaatevälja ilmunud asteroid terveid linnu maapinnalt minema pühiks, ei saa enam ammu ükskõikselt suhtuda. Eelhoiatussüsteeme kosmiliste vaenlaste aegsaks avastamiseks on välja töötanud nii USA kosmoseagentuur NASA kui ka venelaste Roskosmos. NASA kõige tõhusam ründajahoiatuse (intruder alert) süsteem Scout käivitati mullu. Neil agentuuridel on ka väga tihe koostöö oma riikide relvajõududega, kuigi asteroidide tõrjumiseks kosmosevägesid siiski veel ei koondata.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

FORTE TOP

Viimased uudised