New Jersey osariigis Picatinny arsenali territooriumil kasutas USA kaitseväe ründetehnika uurimis- ja arenduskeskuse ARDEC (ingl United States Army Armament Research, Development and Engineering Center) arendatav süsteem EAPS (Enhanced Area Protection and Survivability) hiljutiste katsete käigus kahe droon-lennumasina allatulistamiseks juhitavaid 50 mm kaliibriga nutimürske.

Sõjaväe esindajate osutusel kujutab EAPS endast tulirelva-põhist alternatiivi USA relvajõudude hetkel eelistatavale raketipõhisele süsteemile C-RAM (Counter Rocket, Artillery, and Mortar). Algselt loodi süsteem, nagu nimigi ütleb, rakettide, suurtükitule ja miinipildujate tõrjumiseks, kuid mehitamata lennumasinate ohu kasvades on süsteemi haaret laiendatud ja sihtmärkide hulka lisandunud droonid.

EAPS, mille juurde kuulub 50 mm kaliibriga kahur, tulistab välja juhitavaid mürske, mida suunavad signaalid interferomeetriga varustatud täppisseireradarist ja tulejuhtimisraalist. Süsteem analüüsib nii projektiili kui ka sihtmärgi liikumist ja arvutab välja täiusliku trajektooriparanduse.

Seejärel paiskab raadiosaatja-vastuvõtja sihtmärgi pihta ründepaketi (ingl engagement basket), millele mürsk enda sihiku fikseerida saab. Mürsu kurssi korrigeerivad spetsiaalsed põtkurid. Sihtmärgile lähenemisel plahvatab tantaali ja volframi sulamist kattekihiga, lennusuunas killustuma projekteeritud lõhkepea, mis neutraliseerib rakette, suurtükituld ja mortiire, samas kui mürsu korpuse terasest killud hävitavad edukalt mehitamata droone.

19. augustil tegi EAPS Arizona osariigis Yuma katsepolügoonil läbi lõplikud tööpõhimõtet tõendavad demonstratsioonkatsed. Katsete käigus tulistas süsteem ühe kilomeetri kauguselt ja 1500 meetri kõrguselt alla kaks Griffon Airspace’i toodetud kaugjuhitavat Outlaw’ klassi lennumasinat. Katse kujutas endast 22. aprillil läbi viidud soovimatu droonlennuki allatulistamise katse kordust, ainult et seekord poole pikema vahemaa tagant.

EAPS-i arendusprojekti vastutav ohvitser Manfredi Luciano märkis, et EAPS-i tarbeks välja töötatud tehnoloogiaid võidakse rakendada nii jala- kui ka mereväe taktikaliste õhukaitsesüsteemide tulevaste konfiguratsioonide juures.