Nimelt on aluspüksivärvlisse õmmeldud elektrooniline bioandur, mis on lakkamatus kontaktis kandja nahapinnaga ning mõõdab vererõhku, pulssi ja muid elumärke, vahendab Reuters.

California San Diego ülikooli nanokonstruktsiooni professori Joseph Wangi ja tema töörühma arendatud tehnoloogia rajab uut rada arukate tekstiilitoodete valdkonnas ning kujutab endast näidet tervishoiu fookuse nihkumisest haiglapõhiselt ravilt kodusele ravile.

Meetod sarnaneb tavapärasele siiditrükitehnikale, ehkki kasutatav riidevärv sisaldab süsinikelektroode.

Projekti rahastab USA sõjavägi ning nutivuplite esmakandmise au saavad endale tõenäoliselt Ameerika relvajõudude esindajad.

“Selle konkreetse projekti raames oleme keskendunud nende sõdurite vigastustele, kellele antakse lahinguväljal kirurgilist esmaabi. Eesmärgiks on töötada välja võimalikult mitteinvasiivsed andurid, mis suudavad lahinguolukorras vigastuse asukoha leida ja olemuse määratleda,” selgitab Wang.

Ideaalis suudaks vigastuse tuvastanud bioloogiline andur kontrollida ka valuvaigistavate ja isegi haava ravivate ravimite manustamist.

Tehnoloogia rakendused ei piirdu aga ainult sõjalise kasutusega. “Me näeme vaimusilmas üleminekut isikupärastatud meditsiiniteenustele, mille raames vanemaid inimesi seiratakse distantsilt ning jälgitakse biomeditsiiniliste märgiste laia spektrit — südametervise näitajaid, mis annavad märku lähenevast rabandusest, muudatusi diabeetilises seisundis ja teiste biomeditsiiniliste stsenaariumidega seonduvaid muutuseid organismis,” ütleb Wang.

Rõivastega lõimitud bioandurid võivad pakkuda väärtuslikku teavet ka sportlastele ning isegi mõõta vere alkoholisisaldust.

Wang nendib siiski, et küber-trussikud ei pruugi lahingusse tormavate sõdurite jalga veel niipea jõuda, sest igapäevaselt seljas kantavate seiresüsteemide piisava töökindluse ja vastupidavuse tagamine nõuab täiendavat arendust.