USA mõttekoda: laos olevad F-16 hävitajad võiks muuta autonoomseteks lahinglennukiteks

 (11)
USA mõttekoda: laos olevad F-16 hävitajad võiks muuta autonoomseteks lahinglennukiteks
F-16 hävitajaFoto: Kwon Joon-woo, AP

USAs asuva Mitchelli instituudi hinnangul võiks ladustatud eelmise põlvkonna F-16 hävitajatest teha autonoomsed lahingulennukid (UCAV). Tehnoloogia selle tegemiseks on mõttekoja sõnul peaaegu olemas, vahendab Aviation Week.

See tähendab, et varsti võivad mehitatud F-35 viienda põlvkonna hävitajad ja neljanda põlvkonna automatiseeritud F-16 hävitajad töötada lahingus koos. Instituudi hinnangul aitaks selliste autonoomsete lennukite ja traditsiooniliste hävitajate koostöös kasutamine parandada Ameerika Ühendriikide õhuväe lahingvõimekust ning vähendada ülesannete täitmiseks vajalike inimpilootide arvu.

Kuigi võib tunduda, et seda lubava tehnoloogia välja arendamine on alles kaugel, viitab mõttekoja avaldatud dokument, et tegelikult oli Ameerika Ühendriikide kaitsevaldkonna arendusega tegeleval organisatsioonil DARPA vastav tehnoloogia olemas juba 2000ndatel aastatel. Süsteeme on ka avalikkusele tutvustatud J-UCAS (Joint Unmanned Combat Air Systems) ja UCAR (Unmanned Combat Air Rotorcraft) nimede all. Kas see toona ka F-16 rakendatav puhul rakendatav olnuks, on vaieldav, kuid nüüdseks on arendamisega jõutud juba kaugemale.

Esimene projekt keskendus autonoomsete õhusõidukisüsteemide arendamisele, teine rootoritega lennumasinatele. Süsteemide arendajad olid tuntud kaitsevaldkonna ettevõted BAE Systems, Boeing ja Northrop Grumman. Mõlemad programmid katkestati küll 2000ndate aastate keskpaigus, kuid DARPA võttis sealsed lahendused ning kandis need üle järgmisesse projekti, mis kandis nime HART (Heterogenous Airborne Reconnaissance Team). Seekord oli peaarendajaks Northrop ning programm keskenduski tavahävitajate ja autonoomsete õhurelvasüsteemide koostöö välja töötamisele luurevaldkonnas.

Kuid sellega edevad täheühendid ei lõppe - BAE Systems on praegu veel tegelemas DBM-nimelise (Distributed Battle Management) projektiga. Seekord on eesmärgiks luua liides, kust on võimalik keskselt nii mehitatud kui ka mehitamata masinaid juhtida ning missiooni planeerida. "Me arendame paindlikku ja avatud autonoomset tehnoloogiat, mis ei ole sõiduki-keskne," ütles BAE esindaja Skip Stolz Aviation Weekile. "Meie tarkvara jaoks ei ole vahet, kas tegemist on väikese õhudrooniga või F-16 hävitajaga," ütles ta.

Arendamisel on nii lendamise tehnilise poolega seotud lahendused, mis võimaldavad näiteks autonoomset kokkupõrgete vältimist, kuid ka suurema missiooni planeerimisega seotud süsteemid, mis planeerivad näiteks ülesande marsruuti. Stolzi sõnul on süsteemid praeguseks enamjaolt välja arendatud ning käib nende kokku sobitamine nii, et suudetaks pakkuda täielikku autonoomiat.

Stolzi sõnul ei olegi väljakutse enam niivõrd tehnoloogiline, vaid nüüd on vaja tehnoloogia sobitada armee soovidega. "Kuna meeskonnad peavad tegema koostööd autonoomsete relvasüsteemidega, peavad nad enne nendega piisavalt kokku puutuma, et tekiks usaldus," selgitab Stolz relvavendluse kujunemise põhimõtet, mis kehtib ka tehisintellekti suhtes. Samal ajal tuleks koos uute relvasüsteemidega ka uus taktika ning tõenäoliselt muutuks meeskondade koostöö lahingsituatsioonis oluliselt.

Ettevõtte sõnul on nende tarkvara hästi sobitatav kõikidele lennuvahenditele, olenemata, kas tegemist on F-16 hävitaja, F-117 hävitaja või sõjalisel otstarbel kasutatava drooniga.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare