Tehing on osa USA õhujõudude laseriprogrammist nimega SHiELD (ingl k Self-protect High Energy Laser Demonstrator). SHiELD koosneb kolmest alasüsteemist, mille konstrueerijateks on Norhtrop Grumman, Boeing ja Lockheed. Kogu pakett peaks aastal 2021 testimisvalmis olema.

SHiELDi põhiülesanne on kaitsta USA sõjalennukeid nii vaenlase lennukeilt (õhk-õhk) kui ka maapinnalt (maa-õhk) lastud õhutõrjerakettide eest. Popular Mechanics kirjutab, et suure tõenäosusega paigutatakse kaitselaser vanematele hävitajatele, mis on tänapäeva lahingute kontekstis kaitsetumad. Sinna alla kuuluvad F-15C, F15E Strike Eagle ja F-16 Fighting Falcon. Samuti võiks selle paigutada transpordilennukitele nagu KC-135 Stratotanker, C-130 Hercules ja ka vanematele B-52 pommitajatele.

SHiELDist saab esimene kaitsesüsteem, mis on võimeline vaenlase rakette hävitama. Selliseid rakette on tänaseni olnud nende suure kiiruse tõttu väga keeruline tõrjuda, mis tähendab, et piloodid on pidanud neist hoidumiseks võtma ette keerukaid kaitsemanöövreid või kasutama passiivseid kaitsevahendeid - infrapunarakettide puhul valgusrakette (ingl k flare) ja radariga juhitud rakettide puhul pisikestest alumiiniumi-, klaaskiu- või plastiosakestest "tüssamispilve" (ingl k chaff), mis radariekraanil pettusena mõjub. Laserrelv oleks aga aktiivne kaitsemeede.