Võib julgelt oletada, et teie pere autol pole tankiga palju ühist. Lahinguotstarbelised sõidukid ei pea toidukaupluse ees kitsavõitu parkimiskohale ära mahtuma või teel tööle ummikutes passima. Kuid osa sõjaväemasinate juures kasutatud tehnilistest lahendustest jõuab ometi lahinguväljalt ka meie tagasihoidlikesse luukpäradesse.

Kas see ka uute nuti-sõjasõidukite puhul kunagi tõeks saab, näitab aeg. Igatahes projekteeritakse USA sõjatehnika arendusameti DARPA (ingl Defense Advanced Research Projects Agency) juures juba praegu masinaid, mis paksu, raske soomuse ja kaitsetehnika asemel hakkavad spetsiaalsete andurite ja tehisintellekti toel vastasjõudude tuld vältima.

Uued teadmised, mida militaarsektor programmi GXV-T (ingl Ground X-Vehicle Technology) raames ammutab, võivad muuta ka tsiviilsõidukid tulevikus kergemateks, nutikamateks ja tõhusamateks.

DARPA-t tuleb meil tänada juba mitme edusammu eest internetist robotitehnika ja elektroonilise kõnetuvastuseni, ilma milleta oleksid meie elud nüüdisajal hoopis vaesemad. Aastatel 2004–2007 organiseeris agentuur jada konkursse, millega ajendati ja premeeriti autonoomsete sõidukijuhtimissüsteemide arendamist.

Liikuva sõjatehnika vallas on GXV-T lähenemine revolutsiooniline. Raske soomusega koormatult üle lahinguvälja müttamise asemel kaitseksid uut tüüpi sõidukeid ja nende reisijaid nutisüsteemid. Tehnika eesmärk poleks mitte vältida pihtsaamist või soomuse läbistamist tabamuste korral, vaid ennetada üldse tuvastamist ja vastasjõudude tulirelvade sihtmärgiks muutumist.

“Paistab, et nad kavatsevad hõlmata sõidukitesse mitmeid mehitamata arendusi,” kommenteeris rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse CSIS vanemnõunik Maren Leed. See võimaldaks meeskonnal keskenduda lahinguülesannetele, samal ajal kui sõiduk suunduks sihtkohta automaatselt.

Masin võiks olla täisautonoomne või osaliselt iseseisev ja osaliselt kaugjuhitav. Samal põhimõttel toimub droonide kaugjuhtimine. Kahe tehnika kombineerimine tähendaks, et üks “kaugjuht” saab hoida silma peal mitmel autonoomsel tankil, samas kui võitlejad tankide sees tegeleksid potentsiaalsete sihtmärkide otsimisega.

Tanki küberneetilise nutikuse võimendamine tabamuste vältimiseks võib tähendada, et tarvis läheb vähem soomust — ja see teeks sõiduki oluliselt kergemaks.

Samasuguse argumendi toel tõstetakse esile ka ilma juhita autode hüvesid — kui autoavariide tõenäosus oluliselt kahaneb, pole sõidukitesse enam tarvis sisse ehitada suuri nn kägardustsoone (ingl crumple zone) ega paigaldada kalleid lisaseadmeid nagu arvukad turvapadjad ja muud ohutussüsteemid.