Top15: Kõige kulukamate relvajõududega riigid maailmas

Mõni nimetab seda pillamiseks, teine enda kaitsevõime hoidmiseks hädavajalikul tasemel. Fakt on aga see, et isegi kõige suuremate kaitsekulutustega riik maailmas, Ameerika Ühendriigid on olnud pikemat aega näljarežiimil, kui uue relvastuse arendamine on aastakümneteks takerdunud, terrorismivastane sõda andis vaid ajutise leevenduse, aga ei toonud tagasi külma sõja tippaegu.

Siin esitatud video reastab riike kaitsekulutuste järgi, nii nagu andmeid on edastanud lehekülg: globalfirepower.com.

Andmed esindavad 2015. aastat ja selle järgi on kõige kulukamad relvajõud maailmas:

1. USA 581 miljardit dollarit

2. Hiina 155,6 miljardit dollarit

3. Saudi Araabia 56,7 miljardit dollarit

4. Suurbritannia 55 miljardit dollarit

5. Venemaa 46,6 miljardit dollarit

6. Jaapan 40,3 miljardit dollarit

7. India 40 miljardit dollarit

8. Saksamaa 36,3 miljardit dollarit

9. Prantsusmaa 35 miljardit dollarit

10. Itaalia 34 miljardit dollarit

11. Lõuna-Korea 33,2 miljardit dollarit

12. Brasiilia 31,9 miljardit dollarit

13. Austraalia 26,1 miljardit dollarit

14. Türgi 18,1 miljardit dollarit

15. Iisrael 15,6 miljardit dollarit

On selge, et näiteks kulutustel inimjõule võib Hiina olla oluliselt odavamgi riik kui ükski läänemaailma riik, aga Venemaa viies koht kaitsekulutustelt ei vasta küll pildile, mida riik ise oma elanikele sisendada püüab. Kui otsida üldse vastujõudu ameeriklastele maailmas, on selleks vaid Hiina. Iseasi, kas ameeriklasi tegelikult peab põlisvaenlasena nägema, nagu paljudes kohtades maailmas Stalini päevist peale kombeks olnud.

Põhjamaadest on kaitsekulutustelt Norra 29. (7 miljardit dollarit), Rootsi 34. (6,2 miljardit dollarit), Taani 44. (4,44 miljardit dollarit), Soome 50. kohal (3,66 miljardit dollarit) ja Island puudub tabelist sootuks.

Balimaadest leiame Leedu 2015. aastal 87. (430 miljonit dollarit), Eesti 91. (335 miljonit dollarit) ja Läti 93. kohalt (280 miljonit dollarit).

Nagu mullu teatas BNS, on Balti riikide kaitsekulutused veelgi kasvanud. Eesti kaitsekulutused olid esialgsete arvutuste kohaselt 2,16 protsenti sisemajanduse kogutoodangust (SKT), Lätil 1,45 ja Leedul 1,49 protsenti. Sel aastal kerkivad Eesti kaitsekulutused esialgsetel andmetel 2,19 protsendini SKT-st. NATO esiviisikusse kuulusid mullu USA (3,61 protsenti), Kreeka (2,38 protsenti), Suurbritannia (2,21), Eesti (2,16) ja Poola (2 protsenti SKT-st).

Põhjamaad ja Baltimaad kokku panustavad oma kaitsele seega veidi rohkem kui Türgi üksinda. Poola 9,36 miljardit dollarit annab aga silmad ette ka Norrale. Ukraina 4,88 miljardit dollarit on küll arvestatav number, aga nagu teada, läheb osa sellest rahast pigem "vasakule". Gruusia paikneb kulutustelt Leedu ja Eesti vahel.