Suur reede: kuidas Jeesus ikkagi täpselt risti löödi?

 (128)

Suur reede: kuidas Jeesus ikkagi täpselt risti löödi?
Jeesus ristil. Illustratsioon 12. sajandi käsikirjast.Wikimedia commons

Suur reede, üks kristliku kalendri tähtsamaid päevi, tähistab Jeesuse ristilöömist. Ent mis oli ristilöömine ja miks Jeesus just sel viisil hukati?

Forte vahendab aasta tagasi ilmunud pikka analüüsi veebilehelt The Conversation.

Ristilöömine oli vanade roomlaste leiutatud karistusviis. Seda kasutati orjade ja kriminaalide hukkamiseks, aga mõnikord ei olnud inimese tapmine eesmärgiks ja ohver seoti ristile vaid mõneks ajaks, et teda lihtsalt häbistada.

Hukkamismeetodina kasutati ristilöömist nende inimeste puhul, kelle ühiskondlik positsioon oli väga madal või kes sooritasid riigivastase kuriteo. See oli ka põhjus, miks Jeesus risti löödi: juutide kuningana astus ta Rooma impeeriumi ülemvõimule vastu.

Ristilöömist võidi teha mitmel viisil. Kristliku traditsiooni järgi kasutati Jeesuse puhul naelu ja peamine vaidluskoht on, kas naelad löödi läbi käelabade või randmete. Ent roomlased ei riputanud inimesi alati ristile naelte abil. Mõnikord seoti ohver lihtsalt köitega ristiasendisse paika. Ka sellest piisas, et pikka aega ristil olnud inimene sureks. Ja tegelikult on leitud ainult üks arheoloogiline tõend sellest, et inimene on tõesti naelte abil risti löödud. Selleks tõendiks on Jehohanani-nimelise mehe hauast leitud auguga pahkluu.

Aga Jeesus?

Mõned vanemad evangeeliumid nagu näiteks Tooma oma ei räägi ristilöömisest, keskendudes selle asemel Jeesuse õpetustele. Neli Uue Testamendi evangeeliumi – Matteuse, Markuse, Luuka ja Johannese omad – sisaldavad aga kõik ka ristilöömise sündmust, kirjeldades seda igaüks pisut ise viisil.

Loe veel

Seotud lood:

Uues Testamendis naelu ei mainita

Üheski evangeeliumis ei mainita, kuidas Jeesus ristile kinnitati, kas naelte või köitega. Johannese evangeeliumis kirjutatakse haavadest ristil oleva Jeesuse kätel. Võimalik, et just tänu sellele kirjeldusele ongi tekkinud veendumus, et Jeesus löödi risti naeltega läbi tema käte ja jalgade.

Mittekanooniline Peetruse evangeelium esimest või teisest sajandist räägib asjast detailsemalt ja mainib ka, et peale surma võeti Jeesuse kätest naelad välja.

Selleks, et ristilöödud Jeesuse kujutis omaks võtta, kulus kristlastel omajagu aega. Ristilöömine oli Rooma impeeriumis häbiväärne hukkamisviis. Ka kõige vanem ristilöömise kujutis – grafiti teisest sajandist - pole sugugi Jeesuse glorifitseerimise eesmärgil tehtud, vaid pigem kristlasi mõnitav.

wikimedia Commons

Sellel kujutatakse eeslipeaga meest ristil ja juuresolev kiri ütleb: „Alexamenos austab oma jumalat.“ Kuna selle autor ei saanud ise päris kindlasti kristlane olla, tähendab see, et mittekristlased olid mõningate kristluse põhielementidega juba teisel sajandil kursis.

Esimestel kujutistel on käed vabad

Ka mõningatel töödeldud vääriskividel on ristilöömist kujutatud. Ülemisel, teise või kolmanda sajandi jaspisekivil on mees ristil ümbritsetuna maagilistest sõnadest. Alumisel pildil, millel on ilmselt neljandast sajandist pärinev sõrmusekivi, on samuti mees ristil. Selle kujutise puhul tundub aga, et Jeesus ei ole risti löödud, kuna ta käelabad langevad ristilt vabalt alla.

British Museum


British Museum

Ühesõnaga – antiiksed tõendid selget vastust ei anna ja kujutelm, et Jeesus oli ristile naelutatud, on pigem traditsioonist tulenev.
Austusest Jeesuse mälestuse vastu tegi ristil karistamisele lõpu keiser Constantinus, kelle ajal hakati kristlasi tagakiusamise asemel soosima. Ent lõppkokkuvõttes polegi nii oluline see, kas kasutati naelu või köisi – Jeesuse surmaga seostub kõige sügavamalt ikkagi risti kujutis.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

FORTE TOP

Viimased uudised