Surm avakosmoses: sõda kolib orbiidile
10. Kosmiline romuralli
Võimet hävitada Maa ümber tiirlevaid tehiskaaslasi on juba demonstreerinud Hiina, kasutades satelliiditõrjerelva iseenda sünoptilise satelliidi vastu. Samamoodi tulistas USA 2008. aastal merelt startinud raketiga puruks ühe oma amortiseerunud luuresatelliitidest. India on teatanud soovist vastavat tehnoloogiat arendada. Paraku tekitab selline paugutamine tohutusuuri kosmoseprahi-pilvi, mis jäävad orbiidile pidama ja ohustavad mehitatud kosmoselende.
9. Väga tuline dušš
Kas vastaste hävitamine elektromagnetitega juhitud, uskumatult kiirete sulametalli jugadega tundub napakas idee? USA kaitseministeeriumi sõjatehnika arendusamet DARPA juba töötab vastava projekti kallal, millele on pandud ähvardav nimi MAHEM (magneto-hüdrodünaamiline lõhkemoon).
8. Kõrgusest kiirgav hele valgus
Suunatud energiat rakendavateks relvadeks (ingl directed-energy weapons) loetakse laserid, võimsad mikrolainekahurid ja osakestevood. USA sõjavägi arendab muu hulgas projekte nimedega Airborne Laser (“lendav laser”), Active Denial System (“aktiivne tõkestussüsteem”, nn valukiir) ja Tactical High Energy Laser (“ülivõimas taktikaline laser”). Enne, kui taolised relvad saavad sarnaselt Star Treki phaseritele hakata kedagi “juhmistama” või “tapma”, peavad insenerid mitmesuguste energiate relvaks muundamise kallal aga veel palju tööd tegema.
7. Minu sputnik on mu kindlus
Kosmosesse viidud relvad ei pea tingimata eksootilised olema. Võtame näiteks 1960. ja 1970. aastatel tegutsenud Nõukogude kosmosejaama Almaz. Teadete kohaselt leidus sõjalise jaama pardal kahur satelliitide ja vaenulike kosmosesõidukite hävitamiseks. Kuuldavasti oli seda isegi tööprintsiibi kehtivuse demonstreerimiseks katsetatud (ajal, mil kosmosejaamas inimesi ei viibinud). Teised kosmosesse viidud tavarelvad võiksid rakendada ka eksootilisemaid hävituspakette nagu raadiosageduslikud või mikrolainelaengud.
6. Tehnoparasiitnakkus
Mitmed riigid arendavad omal käel mikro- ja nanosatelliitide tehnoloogiat, millele võiks leida ka mitmesuguseid sõjalisi rakendusi. Ühe USA kaitseministeeriumi raporti koostajad võtsid täiesti tõsiselt Hong Kongi ajalehes 2001. aasta jaanuaris ilmunud teadet, mille kohaselt Hiina oli välja arendanud “parasiteerivatele mikrosatelliitidele” rajaneva satelliiditõrjesüsteemi ning seda ka katsetanud. Süsteem olevat endast kujutanud väikest tehiskaaslast, mis oli konstrueeritud kinnituma teiste satelliitide külge ja neid hävitama või kahjustama. See seksikas kuid kinnitamata väide haihtus suurema kärata ministeeriumi hilisematest aruannetest.
5. Impulsiivsed energiapommid
Elektromagnetilist energiat rakendavad orbitaalrelvad võivad tugevate elektromagnetkiirguse pursetega (elektromagnet-impulsside ehk EMP-dega) pinge- ja voolutugevuse järske kõikumisi esile kutsudes elektrooniliste ja elektriliste seadmete tööd häirida või seadmed sootuks hävitada. Enamasti seostatakse selliseid purskeid tuumaplahvatustega, ent teadlased on juba konstrueerinud ka mitte-tuumalõhkepeade-põhiseid EMP-relvi. Väikesed nn e-pommid kujutavad tõsist terroriohtu lennukitele.
4. Kuusirp ei naerata
Tuumapommide kasutamine avakosmoses tundub olevat sõjaväele loogiline eesmärk. 1950. aastatel kavatsesid USA õhujõud tõsimeeli Kuu pinnal tuumapommi õhkida. Projekti A 119 töörühma ridadesse kuulus ka nooruke Carl Sagan. Toonane kontinentidevaheline ballistiline rakett oleks tuumalõhkepea jaksanud Kuuni toimetada küll. Õnneks jäi poissmeeste päike seekord siiski puutumata.
3. Volframvitsahirm
Tänavu 22. aprillil oma esimesele orbitaalmissioonile startinud korduvkasutatav robotsond X-37B Orbital Test Vehicle on USA õhujõudude poolt välja töötatud väike kosmosesüstikulaadne aparaat. Kui taoline korduvkasutatav kosmoselennuk osutub elujõuliseks, hakkab see pakkuma ennekuulmatuid hüvesid nagu ülikiire start, üllatusmoment ja suur paindlikkus. Lisaks saab sondi relvastada seadmega, mis tulistab Maal asuvate sihtmärkide pihta volframvardaid.
2. Salasilmapaarid
1965. aastal käivitus USA õhujõudude mehitatud orbitaallabori projekt MOL, mis nägi ette kahe astronaudi läkitamist raketi Titan 3 külge konstrueeritud NASA Gemini kapslite sarnastes aparaatides orbiidile, kus nad viiksid ülisuure eraldusvõimega teleskoopide abil läbi luurevaatluseid. 1969. aastal projekt lõpetati; mehitamata luuresatelliidid osutusid hiljem arukamaks lahenduseks.
1. Kivisõda?
Kas Maa orbiidil tiirlevaid asteroide saaks suunata vastase sihtmärkide pihta planeedi pinnal? See pole võimatu, ent uurimis- ja arendusettevõtte RAND Corporation ajutrusti hinnangul pole taoline sõjapidamisviis eriti tõhus. Nende arvates oleks tulemuse saamiseks vaja suuremat pingutust kui kulus esimese aatompommi arendamisele projekti Manhattan raames Teises maailmasõjas.
