"Ta suri laupäeva hommikul, ta oli juba mõnda aega ravil, aga jäi kopsupõletikku ja sellesse ta surigi," ütles advokaat Gábor Horváth. Csatáry suri haiglas.

Csatáryt süüdistati aktiivses osavõtus Teise maailmasõja ajal tänapäeva Slovakkias 12 000 juudi koonduslaagritesse küüditamises, vahendab BNS AFP uudist.

Csatáry mõisteti Tšehhoslovakkia kohtus 1948. aastal tagaselja surma, kuid tal õnnestus põgeneda Kanadasse, kus ta töötas kunstikaupmehena, kui talt 1990. aastatel kodakondsus ära võeti.

Seejärel pöördus ta tagasi Ungarisse, kus elas rahulikult 2011. aastani, mil prokuratuur asus Wiesenthali keskuselt saadud andmete põhjal tema asja uurima.

Juunis esitasid Ungari prokurörid talle süüdistuse "aktiivses osaluses" toonase Kassa, nüüdse Košice juudi geto elanike küüditamises 1944. aastal.

Endine politseinik "peksis kinnivõetud juute nende soost ja vanusest sõltumata ilma mingi konkreetse põhjuseta regulaarselt paljaste kätega ja koerapiitsaga", öeldi süüdistuses.

Budapestis alanud kinnisel istungil lükkas Csatáry kõik süüdistused tagasi. Sestsaadik peeti teda koduarestis.

Kohtuasi lõpetati 8. juulil põhjendusega, et Csatáry on üks kord juba samade süüdistuste alusel süüdi mõistetud, kuid möödunud nädalal andis kõrgem kohus käsu menetlust jätkata.

Vahepeal oli Slovakkia kohus muutnud 1948. aasta surmaotsuse eluaegseks vanglakaristuseks ja sealsed võimud andsid juulis Csatáryle korralduse kohtusse ilmuda, kuid too ei täitnud käsku.

Košice kohus pidanuks 26. septembril otsustama, kus Csatáry karistust kandma hakkab.

Los Angeleses baseeruva Wiesenthali keskuse juhtiv natsikütt Efraim Zuroff ütles, et Csatáry oli holokausti toimepanija, kes ei tundunud vähimatki kahetsust.

Tema sõnul on häbiväärne, et ungarlasel "õnnestus viimase minutini kohtust ja karistusest eemale hoida".

Csatáry aastatepikkune häirimatu elu Budapestis "tekitab küsimuse Ungari võimude soovis oma holokaustikurjategijad vastutusele võtta", lisas Zuroff avalduses.

Wiesenthali keskus pani juuli lõpus Saksa linnades üles plakatid, saamaks informatsiooni viimaste veel elus olevate holokausti toimepanijate kohta.

Plakatitel on kujutatud mustvalge pilt Auschwitz-Birkenau surmalaagrist ja kiri "Hilja, kuid mitte veel liiga hilja" Operatsiooni "Viimane võimalus" raames pakutakse natsikurjategijate tabamiseni viiva informatsiooni eest kuni 25 000 euro suurust tasu.

Zuroffi hinnangul viibib vabaduses veel ligi 60 potentsiaalset holokausti toimepanijat ja tema arvates ei tohiks neile kõrge ea tõttu andestada.