Sõnumeid Riiast: Kuidas Eesti lehelugeja Läti riigi sünnist teada sai

Leedu iseseisvus oli taastatud vormiliselt juba 16. veebruaril, Eesti riik sündinud 24. veebruaril 1918, kuid Läti, mis sel ajal veel maailmasõja rindetsoonis asus, sai iseseisvust ehitama hakata alles 18. novembril 1918, kui Saksa okupatsioonivõim oli lõplikult kokku kukkunud.

„Läti rahwanõukogu loeb enda ainukeseks kõrgema wõimu kandjaks Lätimaal ja annab teada:

1) Ethnografilistes piirides (Kuramaa, Liiwimaa ja Lettgallia) ühendatud Lätimaa on iseseisew, rippumata demokratline wabariik, mille põhjusseadus ja wahekorrad välimiste riikide kohta lähimas tulewikus Asutawa Kogu poolt kindlaks määratakse. Asutaw kogu kutsutakse mõlemast soost isikutest üleüldise, otsekohese, salajase ja proportisonalse walimiseõiguse põhjal kokku.

2) Lätimaa rahwanõukogu on kõrgemaks täidesaatvaks wõimuks Lätimaal Läti Ajutise Walitsuse loonud. Lätimaa rahwanõukogu kutsub Lätimaa kodanikke üles korda ja rahu alal hoidma, ja Ajutist Walitsust tema raskes ja vastutusrikkas töös kõige jõuga toetama.

Riias, 18. Now. 1918. Lätimaa Ajutise Walitsuse peaminister: Ulmanis. Lätimaa rahwanõukogu abiesimees: Semgals.

Eesti meedia kuulis teateid Lätist mõningase hilinemisega, kuigi juba 17. novembril 1918 oli Eesti ajutise valitsuse delegatsioon läbirääkimistele lahkuva Saksa võimuga Riiga sõitnud. Läti Vabariik kuulutati nimelt välja 18. novembril 1918.

Tallinna lehtedest:

Tallinna Teataja

Tallinna Teataja sai oma lugejaid 22. novembril 1918 teavitada neli päeva varem toimunud suurest rahvakoosolekust Riias:

„Rahwanõukogu poolt valitud ajutine ministerpresident (agr. K. Ulman, talurahwa liidu liige) tutvustas koosolijaid tulewase ajutise valitsuse ülesannetega, kus juures ta iseäraliselt toitlusküsimuse rasket seisukorda toonitas. Läti wabariigi piiridesse käiks peale Liiwimaa lõunapoolse osa weel Kuramaa ja nõnda nimetatud Lätgallia (osa Witebski kubermangust), ja selle demokratlise wabariigi asutamise kuulutas kõneleja välja, mille järele kõik koosolijad Läti hümnust laulawad.“

Päewaleht läbi Postimehe

Päewaleht jõudis pikema kirjelduseni 25. novembril 1918, vahendades juba 19. novembril 1918 ilmunud Postimehe teadet:

„Riias puutusid Eesti Ajutise Walitsuse volinikud H. Luht ja J. Jans, kes Saksa riigi peawolinikuga läbirääkimisi pidama kohale olid sõitnud, Läti tegelastega kokku, kes teatasid, et 18. Now. Kell 4 õhtul Wene teatri ruumides Läti wabariigi väljakuulutamine on. Kutsuti ka pidulikule koosolekule, mis kell pool 5 algas. … Eestlaste asemikud tahtsid õnnesoovidega esineda, kuid see osa pidustustest jäeti teiseks päevaks. Paluti Saksa keeles mitte rääkida.“

Johan Jans tõi teate

Isikuks, kelle kaudu Eestis esimesena kuuldi Läti riigi väljakuulutamisest, oli seega juba samal õhtul Tartusse tagasi sõitnud ja toimunust Postimehele teada andnud sotsiaaldemokraat Johan Jans. Tallinnasse jõudis see ajaleht küll mitmepäevase hilinemisega.