Seitse juhtumit, kui purjus väejuht on otsustanud lahingu saatuse

 (6)

Seitse juhtumit, kui purjus väejuht on otsustanud lahingu saatuse
I. Komov "Vože jõe lahing" (1378)

Yle esitles teadustööd, mis uurinud kindralite alkoholikasutust viimastes Soome sõdades ja leidnud ridamisi skandaalseid juhtumeid. Samas on näiteks üldteada, et rindesõdureid on auru all lahingusse saadetud peaaegu kõikides suuremates sõdades. Ja kui juba, siis ka kindralid on vahel päris täis olnud, see pole kaugeltki vaid Soome omapära.

Normandia dessant

D-päev ehk Normandia dessant 6. juunil 1944 otsustas teatavasti Teise maailmasõja saatuse läänerindel. Nüüd on Stephen E. Ambrose oma raamatus "Pegasuse sild" kirjeldanud, kuidas otsustaval hetkel Wehrmachti major Hans Schmidt, kelle meeste valvata oli kaks silda Orne jõel, ja ülesandeks vaenlase lähenedes sillad õhku lasta, magas sel ajal hoopis rasket pead välja ja ärgates ruttas lahingusse, sõites kogemata otse Briti vägede tagalasse (ja langes vangi).

Sildade äravõtmine avas aga Briti langevarjuritele tee edasiseks pealetungiks.

Seotud lood:

Purjus kindral kukkus hobuselt

31. detsembril 1862, USA kodusõja Stonesi jõe lahingu esimesel päeval ründas konföderatsiooni armee liiduarmeed Munfreesboros, Tennessees. Kindral Braxton Bragg oli ülimalt edukas oma plaani teostamisel, välja arvatud sellega, et kindralmajor Benjamin F. Cheathami brigaadid kaotasid pea, kui maani täis Cheatham lihtsalt hobuse seljast alla kukkus.

Loe veel

Vastase segadus võimaldas põhjaosariiklastel positsiooni säilitada ja 2. jaanuaril 1863 suutis nende kahurvägi juba seni võiduka lõunaosariiklaste väe puruks pommitada.

Ulysses S. Grant

Põhjaosariikide ülemjuhatajal ja hilisemal presidendil oli krooniline alkoholiviga küljes, kuid ajaloolased väidavad, et see tegi temast hoopis edukama väepealiku. Pidev võitlus enese distsiplineerimisega võimaldas tal mõista teiste distsipliiniprobleeme, ja sel ajal kui teised kindralid tegid oma ülbuses tõsiseid vigu, oli Grantil võimalik neid vältida. Aga kuna Grant oli sageli purjus, siis teda isegi ei seganud hirm nurjuda, ta oli lahingus agresiivsem, kui keegi teine,

Korra lõikas ta ise end kõikidest abivägedest ära vaid selleks, et rünnata Vicksburgi. Linn suudeti ära võtta alles kahe kuu piiramisega, samas kui Grant ise oli kahepäevases joomatsüklis Yazoo jõe kallastel.

Samuraid ei saanud aru, et neid rünnati

Imagawa Yoshimoto, võimas Jaapani väepealik 1560. aastal, 35 000 mehega, otsustas, et läheb vallutama pealinna Kyotot. Tema teed pidi tõkestama Oda Nobunaga vaid 2500 mehega. Kui aga Nobunaga luurajad nägid, et Yoshimoto väed on hakanud jooma ja laaberdama, saatis ta väikese üksuse kohalikku kindlusse, laskid heisata oma väe lipud vastase laagri ümber ja siis ründas kogu oma jõuga ühest suunast.

Vägede suhe oli 12:1, kuid väiksema jõu võit oli täielik. Yoshimoto ise oli purjus peaga telgist välja komberdanud, kaevates müra üle, jõudis ka ühe ründaja maha lüüa, enne kui surma sai. Ja ilma liidrita armee kaotas lahingu.

Purjus sultan kaotas terve laevastiku

Osmani sultan Selim II jõi nii palju, et tema hüüdnimeks oligi Joodik. Tema armastus Küprose veini järele põhjustas 1570. aastal invasiooni sellele saarele. Kuigi saare ta ka vallutas, suutsid Euroopa riigid lõpuks kokku panna suure laevastiku ja hävitada osmanite armaada Lepanto lahingus 1571. Selim suri muide seetõttu, et purjus peaga kukkus veel valmimata saunas maha ja suri saadud vigastustesse.

Vene vägi tüdines vaenlast ootamast

Viljam Pohlebkin on raamatus "Vodka ajalugu" kirjutanud, et 1377. aastal peetud Pjana jõe lahingus olid viis vene vürsti ühendanud väe, et väikest vaenuväge puruks lüüa. Kuid ootamisest väsinud sõdurid hakkasid mõdu ja õlu trimpama, olles väikese mongolite üksuse saabudes juba täiesti võitlusvõimetud.Nii said mongolid tuigerdavaid mehi maha nottida, ilma tegelikku vastupanu kohtamata. Suzdali-Nižegorodi vürst Ivan Dmitrjevitš uppus jõkke juba enne, kui mongolid üldse temani jõudsid.

Jõe algne nimi on ajaloole üldse kaduma läinud.

Trooja hobune võeti peoga vastu

Kreeka mütoloogias suurt tähtsust omava Trooja sõja kuulsaim element oli puidust hobusekuju vedamine kingitusena linnamüüride vahele, kus selle sees peidus olnud sõdurid said linnavärava lahti teha. Põhjuseks ilmselt ka see, et Trooja hobuse saabumist pidutsenud kaitsjad olid liiga purjus ja magasid.

Linn, mis oli pidanud vastu üheksa-aastasele piiramisele, langes järgnenud veresaunas.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

FORTE TOP

Viimased uudised