1999. aastal käisid kaks meest Saksamaa linna Nebra lähistel Seigelroda metsas aardeid otsimas.

Nende metallidetektorid juhatasid mehed leiu juurde, mis koosnes kahest pronksmõõgast, kahest kirvest, peitlist, käevõrutükkidest ja UNESCO maailma mälu registri osutusel ühest 20. sajandi olulisemast arheoloogilisest avastusest.

Selleks avastuseks oli nn Nebra taevaketas — sinkjasrohelise paatinaga kaetud ja kullast panustega kaunistatud ümmargune pronkstahvel.

Sellel paistavad olevat kujutatud täiskuu (või Päike), poolkuu ja tähed, nende hulgas arvatavasti Plejaadide tähtkuju tähistav kobar.

Pronksiaegne taies pärineb analüüside kohaselt ajast 1600 aastat e.m.a. ning on inimajaloos vanim teadaolev kosmiliste objektide kujutis, nagu ka esimene teadaolev kaasaskantav astronoomiline instrument.

Nagu võiski arvata, polnud väljakaevamiste illegaalsus aardeotsijate jaoks probleem. Nad parseldasid leiu mustal turul maha ning kollektsioon sai paari aastaga kurikuulsaks.

Siis, aastal 2002, ühendas arheoloog Herald Meller jõud politseiga, et Nebra taevaketas lõpuks riigi valdusse saada. Ta korraldas kohtumise selle ostmiseks ja niipea kui leid nähtavale ilmus, võeti müüjad vahi alla.

Arheoloogid ei tea siiamaani, millal või mis otstarbel ese valmistati, kuid arvavad, et see maeti maha umbes 3600 aastat tagasi.

Ketta läbimõõt on 30 sentimeetrit ja kaal üle kahe kilo. Valmistamise ajal oli ketas arvatavasti kuldpruun; praegune sinkjasroheline värvus on tekkinud aja jooksul korrosiooni tõttu.

Lisaks taevakehadele on ketta servades kujutatud kaks kaart, mis vastavad nurgale, mille Päike läbib leiukoha laiuskraadidel suvise ja talvise pööripäeva vahel.

Praegu on Nebra taevaketas vaatamiseks välja pandud Saksamaal Halles riiklikus eelajaloomuuseumis.