Sõdadevahelisel ajal arendas Landskronas asunud Landsverk, osalt Saksamaa kaasabil, mitmeid keskmise suurusega tanke, mis tagas selle, et Teise maailmasõja alguses oli Rootsi ka üsna hästi relvastatud. Vahepeal kandis tööstus küll ka nime Kockum Landsverk.

Strv fm/21 ja selle edasiarendused olid küll juba iganenud 1939. aastaks.
Stridsvagn fm/21

Stridsvagn m/37 oli parandatud variant Tšehhoslovakkia tankist CKD AH-IV, mida hangiti Rootsi armeele 1938-1939 ja mis võeti lõpuks kasutusest maha aastal 1953. Ka Stridsvagn m/41 oli ümberehitatud variant Tšehhoslovakkia tankist TNH Sv CKD, mida Södertäljes pandi kokku kokku 220 eksemplari.

Stridsvagn m/40 ja m/42

Stridsvagn m/40 oli juba Rootsi oma toodang, millest sada tuli välja Landskrona tehasest 1943. aastaks ja veel 80 Karlstadi tehasest 1945. aastaks.
Stridsvagn m/42 oli aga Landsverki ja Volvo tehastes valminud tankitüüp, kokku 282 eksemplari aastail 1943-1945.
Sõjajärgsetel aastatel kujunes Rootsi lemmiktankiks aga Briti Centurion, mida Rootsis ehitati ümber, kandes kohalikke nimesid Stridsvagn 81, 101, 102, 104, 105, 106.

Stridsvagn 103

Kodumaise toodanguna tuldi välja tankiga Stridsvagn 103. Juba 1956 olid AB Landsverk, Volvo ja Bofors välja töötanud oma projekti Stridsvagn KRV, aga see osutus liiga kalliks, alles 1958 jäädi lõpuks pidama projektile Alternativ S, mis sai nimeks Stridsvagn S ehk 103.

Tankil puudus torn ja ta paistis üldse välja väga madal, mis takistas küll vaenlasel sellise tanki tulistamist, aga oli mõnevõrra probleemiks ka tanki enda tulejõule. Ja tank oli kallim kui näiteks sakslaste Leopard 1.

Ometi on mitmed allikad tõstnud Strv 103 ka maailma kõigi aegade kümne parema tanki hulka.

Stridsvagn 122

1984-1991 välja arendatud kontsept Stridsvagn 2000 kunagi töösse ei läinudki. 1990. aastatest alates on aga Rootsis eelistatud ümberehitatud variante Saksa Leopard 2 tankidest, kohaliku tähisega Strv 121 ja 122.