3,7 meetrit pikk rakett kaalub umbes 150 kilogrammi, millest umbes 20 kilogrammi moodustab raketi lõhkepea. Raketi lennuraadius varieerub olenevalt konkreetsest mudelist 55-180 kilomeetrini. Raketi maksimaalne kiirus ulatub kuni 4900 km/h.

Õhk-õhk tüüpi raketid on oma plahvatusjõult oluliselt nõrgemad, kui näiteks õhk-maa tüüpi raketid. Viimased peavad maapinnal tekitama ulatuslike kahjustusi, lennukite kahjustamiseks ja hävitamiseks piisab aga palju vähemast hulgast lõhkeainest.

Võrdluseks: USA armee poolt kasutatav õhk-maa rakett AGM-158 JASSM on pikkuselt AMRAAMiga umbes sama pikk, kuid kaalub üle 1000 kilogrammi, olles õhk-õhk raketist umbes kolm korda laiem ja pea seitse korda raskem. AGM-158 kaalust moodustab lõhkeaine lausa 450 kilogrammi, seega on lõhkeainet kokku üle 20 korra rohkem kui AMRAAMil.

Sihtmärgi leidmiseks ja sellele lukustumiseks kasutab AIM-120 radarit ("lase-ja-unusta" tüüpi juhtimine), kuid seda on võimalik välja lasta ka seda sihtmärgile lukustamata, sellisel juhul kasutab rakett enda maapinnaga tasa hoidmiseks güroskoopi ja teisi andureid (inertsiaalne tugisüsteem ehk IRU). Raketi enda pardal on autonoomselt tegutsev aktiivradar. See eristab seda poolautomaatsetest süsteemidest, kus raketi pardal on ainult radariressiiver. Eraldiseisev radar igal raketil võimaldab autonoomsemalt sihtmärki jälgida. Radarisüsteemi tõrgete korral lülitub rakett ümber süsteemile, kus sihtmärk määratakse raketisegajaid jälitades.

Rakett on oma kasutusajaloo vältel alla lasknud 12 õhusõidukit - kuus MiG-29, ühe MiG-25, ühe MiG-23, ühe Su-22 ja ühe Soko J-21. Lisaks sellele lasid ameeriklased 1994. aastal eksikombel alla kaks USA armee Black Hawk helikopterit, mille käigus hukkus 26 sõdurit.

Ühe raketi hind on keskmiselt 300 000-400 000 dollarit, kuid oleneb suuresti selle tüübist. Kõige uuema raketimudeli puhul võib üksikraketi hind olla kuni 1,7 miljonit dollarit.

AMRAAM-tüüpi raketid on praegu kasutusel 37 riigi õhujõududes, meie lähinaabritest kasutavad rakette soomlased, rootslased ja poolakad.