Eesti wabariigi kaitsjatele

Eesti wabariigi idapiiri on ähwardamas enamlaste wägiwallawalitsuse wõitlusesalgad.

Kui enamlastel korda peaks minema üle Narowa jõe Eestimaa piiridesse tungida, siis tähendaks see Eesti Wabariigile ja tema elanikkudele kõige tõsisemat hädaohtu, häwitust, korralagedust ja üleüldist weresauna.

Eesti Ajutine Walitsus on kindel, et Saksa sõjawäed, kelle hooleks Eesti idapiiri kaitsmine on usaldatud, oma kohust wana wahwusega täidawad. Nende kõrwa on Ajutine Walitsus waenlase tagasilöömiseks Eesti Kaitse Liidu mehi saatnud. Esimesed pataljonid Eesti Rahwawäest, kes wabatahtlikkudena kokku astunud, saadetakse wõitluserinda kaitsele abiks.

Eesti Rahwawäe kokkukogumine peab nüüd tulise kiiruga sündima. Kõik wõitlusewõimulised mehed Eestis ilmugu silmapilk oma maakonna linnadesse Rahwawäkke. Iga julge mees Eestis, kellel Waba Eesti Riigi saatus, oma kodu, oma perekonna ja omaste elu ja julgeolek kallis, astugu ajawiitmata Eesti Rahwawäe ridadesse.

Maakaitsjad teadku, et Waba Eesti tahab ja oskab iga ohwrit, mis Eesti riigi kaitsmise heaks toodud, õieti hinnata. Peaks wõitlus Eesti riigi kaitsmiseks kellegilt elu nõudma ehk terwise wõtma, siis tõotab Ajutine Eesti Walitsus pühalikult Eesti kui ka Saksa sõjameestele, et Eesti Wabariik ennast kohustab langenud sõjameeste perekondade ja wigasaajate eneste kui ka nende omaste tulewikku rohkeliku riigiabi läbi kindlustada.

Sõja- ja rahaministeeriumile on kohuseks tehtud wiiwitamata sellekohaseid määrusi wälja töötada. Ajutine Eesti Walitsus ootab kindlaste, et praegusel tõsisel silmapilgul iga mees oma kohust täidab.

Tallinnas, 22. now 1918; Ajutine Eesti Walitsus: Peaminister: K. Päts; Sõjaminister: A. Larka (Narva ajaleht Meie Elu, 26.11.1918)

Kommentaar: 22. novembri pealetung veel nurjus, kuid 28.–29. novembril 1918 õnnestus enamlastel linn oma võimu alla saada. Narvas kuulutati välja Eesti Töörahva Kommuun Jaan Anvelti juhtimisel, jaanuari alguseks olid nad suutnud vallutada Virumaa, Tartumaa, Võrumaa, enamiku Järvamaad, osa Harjumaad ja Viljandimaad.


Edasi nõukogude walitsust looma

Eesti tööliste klass on wabanemas rööwikute ja saagihimuliste kaarnate küüntest. Juba paistab wabaduse kiir töörahwale, juba tõusewad nõukogud uuele elule. Kokku warisemas on wiimased kollanokkade read.

Wõitlus, wihane wõitlus elu ja surma peale on käimas. Wähe on weel rööwikud tööliste werd imenud, nad walmistawad töölistele wiimset meeleheitlist weresauna. Ja rööwikud hirwitawad, et neil weel korda on läinud wägiwalla abil töölist töölise wastu üles kihutada, wennatapmist toime panna. Nende silmad sätendawad saagist, mis nad oma põgenemiseks töörahwalt kokku on riisunud. Wiimse wara, wiimse mati on nad wälja pigistanud, et oma priiskawat elu jätkata. (Tartu enamlaste ajaleht Edasi, 21.12.1918)

Kommentaar: Tartu langes enamlaste kätte 21. detsembril 1918, linna suutsid nad enda käes hoida 14. jaanuarini 1919.


Wabariik waenlastest puhas

Wägede ülemjuhataja on ajutisele walitsusele iseseiswuse aastapäewa eelõhtul järgmise telegrammi saatnud: „Eesti iseseiswuse aastapäewaks on minul au ajutisele walitsusele kõigi Eesti wabariigi sõjawägede, meie noore laewastiku ja wahwate Soome wabatahtlikkude nimel teatada, et waenlane on piirini aetud ja Eestimaa on waenlastest waba.

Tema uued suured pealetungimised Wolmari, Pihkwa ja Narwa sihil on meie wägede poolt tagasi löödud. Loodan, et meie wahwad wäed ka edaspidi oma kodumaad, Eesti demokratlist wabariiki, niisama kindlalt saawad kaitsema, kui nad seda senini on teinud.” Kindralmajor Laidoner (Päewaleht 25.02.1919)

Kommentaar: 6.–7. jaanuaril 1919 alanud vastupealetungiga suudeti punaväed veebruari alguseks Eesti piiridest välja tõrjuda. Koos Vene valgekaartlastega osales Eesti armee 1919. aastal ka pealetungis Petrogradile, ajutiselt suudeti vallutada ka Pihkva, Luga ja Gattšina. Lätis peeti maha sõda nii punavägedega kui ka baltisakslaste Landeswehriga. Vabadussõja lõpuks oli rinne kinnistunud enam-vähem Eesti piiridele. Eesti Töörahva Kommuun lõpetas tegevuse 1919. aasta suvel.


Rahu seaduslik maksmahakkamine

Eesti Wabariigi ja nõukogude Wenemaa walitsuste täiswolitustega esitajate poolt kirjutati eile Tartus kauakestnud läbirääkimiste järele rahuleping alla, mis maksma hakkab silmapilgust peale, mil leping mõlemate riikide kõrgema wõimu poolt wastu wõetud ja kinnitatud. Rahuleping omandab siis lõplikult seaduse jõu ja ametliku kuju.

Selleks kõrgemaks wõimuks käesolewal ajal Eesti riigis on kogu rahwa poolt walitud ja rahwa usaldusekandja Eesti Asutaw Kogu ning Wene nõukogude riigis Wene sotsialistlise föderatiwse nõukogude wabariigi kesktäidesaatew komitee, milles esitatud on kogu Wenemaa ühendatud nõukogud. (Postimees, 3.02.1920)

Kommentaar: Tartu rahu lõi aluse riikidevahelisteks suheteks ja seetõttu õnnestus ligemale 40 000 Venemaal elanud eestlasel Eestisse naasta. 1920. aasta lõpus takerdus Krimmi eestlaste naasmine ja järgmisel aastal muutus sisuliselt võimatuks opteerumise korras Eestisse naasta, ligemale 150 000 eestlast jäid endiselt lõksu teisele poole „raudset eesriiet”.


Wõnnu langes!

Lõuna väerinnalt
(Meie sõja-kirjasaatjalt) 23. juunil

Täna hommikul, kell pool 8 tormasid soomusrongide dessantosad Wõnnu sisse. Majad ning majade katused olid kuulipildujaid täis. Linnas awati Landeswehri poolt meie peale maruline tuli. Meie mehed ei kõssanudki: nad ei wastanud. Nad tormasid ainult hurra-hüüetega otsekohe waenlase kallale. Algas hirmus käsitsi wõitlus. Wehklesid püssid, wälkusid täägid ja – langesid, ning langesid mehed. Meil tuli uulits uulitsa järel tikuwõitluses ära wõtta. Sakslased andsid ühe seisukoha teise järel ära, kuni linn neist wiimaks täiesti tühjenes. Meie saime saagiks 3 rasket suurtükki, hulk kuulipildujaid, 2 soomusautot ja palju muid sõjakraami, mille arw alles selginemata. Jaamas langes muu seas meie kätte üks kaubarong. Waenlane põgeneb. Soomusrongide dessantosad ajawad taga. J. (Päewaleht 25.06.1919)

Kommentaar: Landeswehri 6000 sõdurist langes 400. Eesti armee kaotas Vabadussõjas kokku langenutena 3588 meest (ligemale 90 000 sõdurist), punaste poolel sõdinud eestlaste hulka võib hinnata 6000 mehele (olid 80 000-mehelises Eestile peale tunginud punaväes ilmses vähemuses), kellest langenute arv pole teada.


Asutaw Kogu


Põhiseadus kolmandal lugemisel wastu wõetud. Rahwaesitust nimetatakse tulewikus riigikoguks ning peaministrit riigiwanemaks.

Koosolek 15. juunil

Koosolek näib üks elawamatest, niihästi kuulajaid kui ka saadikuid on rohkesti. Juhatab esiteks Seljamaa, pärast Rei.

Järgneb päewakorras wiimane punkt: Eesti Wabariigi põhiseadus 3. lugemisel.

Rws Jans paneb ette põhiseadusest sissejuhatust wälja jätta. Ettepanek lükatakse tagasi.

§2 juure paneb rws Kann ette, ka Ruhno saart teiste saarte kõrwal põhiseaduses nimetada. Et see ettepanek aga 2. lugemisel arutusel ei olnud, ei saadud teda 3. lugemisel hääletada.

Paragraaf 14 järele pandakse sots-demokr poolt ette eelnõusse asendada lisa-paragraafi, mis surmanuhtluse ärakaotamist nõuab. Ettepanek lükatakse tagasi.

§34 juures teeb rws Reinthal paranduse sõna „riigikoda” asemel „riigikogu” wõtta. Parandus läheb läbi 25 häälega 24 wastu. Sellega jääb tulewikus Eesti kõrgema riigiasutuse nimetuseks „riigikogu”.

§57 juure teeb rahwasaadik Kann paranduse nimetuse „peaminister” asemele wõtta nimetus „riigiwanem”. Ettepanek wõetakse wastu parema tiiwa ja keskkoha häältega.” (Waba Maa 16.06.1920)

Kommentaar: 1920. aasta põhiseadus tegi Eestist maailma ühe demokraatlikuma riigi, sest loobuti riigipea ametikohast, mis jagati parlamendi esimehe ja valitsusjuhi vahel. Kommunistide tegevus oli küll endiselt tõkestatud, kuigi nad suutsid saavutada esinduse enam-vähem kõigis riigikogudes.


Katkendeid valinud ja kommenteerinud Heiki Suurkask, Delfi Forte toimetaja