Johannese ilmutuseraamat on kirja pandud millalgi ajavahemikus 70 ja 95 meie ajaarvamise esimesel sajandil. Piiblile lisati see raamat kirikukogudel kas aastal 397 või 419. 16. sajandil keeldus Martin Luther seda raamatut esialgu isegi tunnistamast, vahendab Wikipedia.

Nägemus ratsanikust valgel hobusel

11 Ma nägin taeva olevat avatud, ning ennäe: valge hobune!
Selle nimi, kes tema seljas istus, on Ustav ja Tõeline ning tema
mõistab kohut ja sõdib õiguses.
12 Tema silmad olid nagu tuleleek ning ta peas oli palju
peaehteid. Neile oli kirjutatud nimi, mida ei tea keegi muu
kui tema ise.
13 Ja tal oli üll verre kastetud kuub ning oli nimetatud tema nimi
- Jumala Sõna.

14 Taevased väehulgad järgnesid talle valgete hobuste
seljas, üll valge puhas peenlinane.
15 Ja ta suust välkus vahe mõõk, et sellega raiuda paganaid,
ning tema ise hoidis neid raudsauaga kui karjane. Tema ise
tallas Kõigeväelise Jumala raevuviina surutõrt.
16 Ja temal oli tema kuue ja puusa peale kirjutatud nimi
„Kuningate Kuningas ja isandate Issand”.

17 Ma nägin üht inglit seisvat päikeses ning see hüüdis
suure häälega kõigile keset taevast lendavaile lindudele:
„Tulge, lennake kokku Jumala suurele söömaajale,
18 et te saaksite süüa kuningate liha ja sõjapealike liha ja
vägevate liha ning hobuste ja nende seljas istujate liha ning kõigi
vabade ja orjade ning pisikeste ja suurte liha!”

19 Ma nägin metsalist ja ilmamaa kuningaid ja nende
väehulki kogunevat sõda pidama temaga, kes istus valge hobuse
seljas, ning tema väehulgaga.
20 Ja metsaline võeti vangi ning koos temaga valeprohvet, kes
tema ees oli teinud tunnustähti, millega ta eksitas neid, kes
olid võtnud endale metsalise märgi ja kummardanud tema kuju. Nad
mõlemad visati elusalt tulejärve, mis põleb väävlis.
21 Teised tapeti mõõgaga, mis välkus selle suust, kes
istus hobuse seljas. Ja kõigi lindude kõhud said täis nende
lihast.

Tuhandeaastasest rahuriigist

1 Ma nägin taevast alla tulevat ingli, kellel oli sügaviku
võti ja suured ahelad käes.
2 Ja ta võttis kinni lohe, selle muistse mao, kes on
Kurat ja Saatan, ning aheldas ta tuhandeks aastaks
3 ning viskas ta sügavikku ja sulges ta luku taha ning
pani pealt pitseriga kinni, et ta enam ei eksitaks rahvaid, kuni
need tuhat aastat saavad täis. Pärast seda peab teda natukeseks
ajaks lahti lastama.

4 Ja ma nägin troone ja neid, kes nende peal istusid; ja kohus
anti nende kätte; ning ma nägin nende hingi, kelle pead olid kirvega maha
raiutud Jeesuse tunnistamise pärast ja Jumala sõna pärast, ja
kes ei olnud kummardanud metsalist ega tema kuju ega olnud
võtnud tema märki oma otsaette ega käe peale. Nad tõusid
ellu ning valitsesid kuningatena koos Kristusega tuhat aastat.
5 Aga muud surnud ei tõusnud ellu, kuni need tuhat aastat
said täis.See on esimene ülestõusmine.
6 Õnnis ja püha on see, kes saab osa esimesest
ülestõusmisest; nende üle ei ole teisel surmal meelevalda, vaid
nad on Jumala ja Kristuse preestrid ning valitsevad koos temaga
kuningatena tuhat aastat. 

Lõplikust võidust saatana üle

7 Kui need tuhat aastat otsa saavad, lastakse saatan lahti
oma vanglast
8 ning ta läheb välja eksitama paganaid, kes on ilmamaa neljas
nurgas, Googi ja Maagoogi, koguma sõtta neid, kelle arv on nagu
mereliiv.
9 Ja nad tulevad üles ilmamaa lagendikule ja piiravad ümber pühade
leeri ja armastatud linna. Ja taevast langeb tuli ning sööb
nad ära.
10 Ja kurat, nende eksitaja, visatakse tule- ja väävlijärve, kus on ka
metsaline ja valeprohvet; ning neid piinatakse päevad ja ööd
igavesest ajast igavesti. 

Viimsest kohtust

11 Ma nägin suurt valget trooni ning seda, kes sellel
istub, kelle palge eest põgenesid maa ja taevas, ning neile ei
leidunud aset.
12 Ja ma nägin surnuid, suuri ja pisikesi, seisvat trooni
ees, ning raamatud avati. Teine raamat avati, see on
eluraamat. Ja surnute üle mõisteti kohut sedamööda, kuidas
raamatuisse oli kirjutatud, nende tegude järgi.
13 Ja meri andis tagasi oma surnud ning
surm ja surmavald andsid tagasi oma surnud ning
igaühe üle mõisteti kohut tema tegude järgi.
14 Ja surm ja surmavald visati tulejärve. See on teine
surm - tulejärv.
15 Keda iganes ei leitud olevat eluraamatusse kirjutatud, see
visati tulejärve.

Nägemus uuest taevast ja uuest maast

1 Ma nägin uut taevast ja uut maad; sest esimene taevas ja
esimene maa olid kadunud ning merd ei olnud enam.
2 Ja ma nägin püha linna, uut Jeruusalemma, taevast Jumala
juurest alla tulevat, valmistatud otsekui oma mehele ehitud
mõrsja.
3 Ja ma kuulsin valju häält troonilt hüüdvat:
„Vaata, Jumala telk on inimeste juures
ning tema asub nende juurde elama
ning nemad saavad tema rahvaiks
ning Jumal ise on nende juures nende Jumalaks.
4 Tema pühib ära iga pisara nende silmist
ning surma ei ole enam
ega leinamist ega kisendamist,
ning valu ei ole enam,
sest endine on möödunud.”

5 Ja troonil istuja ütles: „Vaata, ma teen kõik
uueks!” Tema ütles: „Kirjuta, sest need sõnad on ustavad ja
tõelised!”
6 Ja ta ütles mulle: „See on sündinud! Mina olen A ja O,
algus ja ots. Mina annan janusele ilma tasuta eluvee allikast.
7 Võitja pärib selle kõik ning mina saan temale Jumalaks ja
tema saab minule pojaks.
8 Aga argade ja uskmatute ja jäledate ja mõrtsukate ja
hoorajate ja nõidade ja ebajumalateenijate ja kõigi valetajate
osa on tule ja väävliga põlevas järves, see on teine surm.” 

Nägemus uuest Jeruusalemmast

9 Minu juurde tuli üks seitsmest inglist, neist, kelle käes on
seitse kaussi täis seitset viimset nuhtlust, ning ta rääkis
minuga ja ütles: „Tule, ma näitan sulle mõrsjat, Talle naist!”
10 Ja ta kandis mu vaimus suurele ja kõrgele mäele ning
näitas mulle linna, püha Jeruusalemma, mis on alla tulemas
taevast Jumala juurest
11 ja millel on Jumala kirkus, ning ta valgus on kõige kallima
kivi sarnane, otsekui jaspis, mis hiilgab nagu mägikristall.
12 Sellel on suur ja kõrge müür ning kaksteist väravat
ja väravate peal kaksteist inglit; ning väravate peale on
kirjutatud nimed, mis on Iisraeli laste kaheteistkümne suguharu
nimed.
13 Päevatõusu pool on kolm väravat, põhja pool kolm väravat,
lõuna pool kolm väravat, õhtu pool kolm väravat.
14 Ja linna müüril on kaksteist aluskivi ning nende
peal Talle kaheteistkümne apostli nimed.

15 Ja sellel, kes minuga rääkis, oli käes kuldpilliroog, et
mõõta linna ja selle väravaid ja selle müüri.
16 Linn on nelinurkne ning ta pikkus on võrdne laiusega.
Ta mõõtis linna pillirooga - kaksteist tuhat vagu. Ta
pikkus ja laius ja kõrgus on võrdsed.
17 Ja ta mõõtis tema müüri - sada nelikümmend neli küünart
inimese, see tähendab ingli mõõdu järgi.
18 Selle müür on jaspisest ning linn ise puhtast
kullast, selge klaasi sarnane.
19 Ja linna müüri aluskivid on ehitud igasuguste kalliskividega.
Esimene aluskivi on jaspis, teine safiir, kolmas kaltsedon,
neljas smaragd,
20 viies sardoonüks, kuues karneool, seitsmes krüsoliit,
kaheksas berüll, üheksas topaas, kümnes krüsopraas,
üheteistkümnes hüatsint, kaheteistkümnes ametüst.
21 Kaksteist väravat on kaksteist pärlit,
iga värav ühest pärlist, ning linna tänav on puhtast
kullast otsekui läbipaistev klaas.

22 Templit ma ei näinud seal, sest Issand, Kõigeväeline
Jumal, on selle tempel, ning Tall.
23 Ja linnale ei ole vaja päikest ega kuud, et need talle
paistaksid, sest Jumala kirkus valgustab teda, ning tema lamp on
Tall.
24 Rahvad hakkavad käima tema valguses ning ilmamaa
kuningad toovad sinna oma hiilguse.
25 Tema väravaid ei lukustata päeval, ent ööd seal ei
olegi.
26 Ja rahvaste hiilgus ja au kantakse sinna sisse.
27 Sinna ei saa midagi, mis on rüve, ega keegi, kes teeb
jäledusi ja valet, vaid üksnes need, kes on kirjutatud Talle
eluraamatusse.

Nägemus uuest Jeruusalemmast

1 Ta näitas mulle eluvee jõge, säravat nagu mägikristall.
See saab alguse Jumala ja Talle troonist.
2 Keset linna tänavat ja mõlemal pool jõge on elupuu, mis
kannab vilja kaksteist korda, andes iga kuu oma vilja,
ning puu lehed annavad tervist rahvastele.
3 Ja midagi äraneetut ei ole enam. Jumala ja Talle
troon on seal ning ta sulased teenivad teda
4 ning näevad tema palet ning tema nimi on nende otsaesisel.
5 Ja ööd ei ole enam ning neile ei ole vaja
lambivalgust ega päikesevalgust, sest Issand Jumal ise valgustab
neid, ning nemad valitsevad kuningatena igavesest ajast
igavesti. 

Issand Jeesus tuleb varsti

6 Tema ütles mulle: „Need on ustavad ja tõelised sõnad!
Issand, prohvetivaimude Jumal, on läkitanud oma ingli oma
sulastele näitama, mis varsti peab sündima.
7 Ja vaata, ma tulen peagi! Õnnis on see, kes hoiab alal
selle raamatu ennustuse sõnu!”

8 Mina, Johannes, olen see, kes seda kuulis ja nägi. Ja
kui ma seda olin kuulnud ja näinud, siis ma heitsin maha ingli
jalge ette, et kummardada teda, kes mulle seda näitas.
9 Ja tema ütles mulle: „Vaata, ära tee seda! Sest ma olen sinu ning
prohvetite, su vendade, ja nende kaassulane, kes selle raamatu
sõnu alal hoiavad. Kummarda Jumalat!”
10 Tema ütles mulle: „Ära pane pitseriga kinni selle raamatu
ennustuse sõnu, sest aeg on lähedal!
11 Kes teeb ülekohut, tehku veel enam ülekohut, ning kes on
rüve, saagu veelgi rüvedamaks! Õige tehku veel enam
õigust ning püha pühitsegu ennast veel enam!

12 Vaata, ma tulen varsti ning toon igaühele palga, ma tasun
igaühele tema tegude järgi.
13 Mina olen A ja O, esimene ja viimane, algus ja ots!

14 Õndsad on need, kes oma rüüd pesevad, et neil oleks
meelevald süüa elupuust ning nad võiksid minna väravaist linna
sisse!
15 Väljaspool on koerad ja nõiad ja hoorajad ja mõrtsukad ja
ebajumalateenijad ning kõik, kes valet armastavad ja teevad.

16 Mina, Jeesus, saadan oma ingli seda teile tunnistama
koguduste jaoks. Mina olen Taaveti juur ja sugu, särav
koidutäht.”

17 Vaim ja mõrsja ütlevad: „Tule!” Ja see, kes kuuleb,
öelgu: „Tule!” Ja januneja tulgu! Kes tahab, võtku eluvett ilma
tasuta!

18 Mina tunnistan kõikidele, kes kuulevad selle raamatu
ennustuse sõnu: kui keegi neile midagi juurde paneb, siis paneb
Jumal tema peale need nuhtlused, mis sellesse raamatusse on
kirjutatud.
19 Ja kui keegi võtab midagi ära selle prohvetiraamatu
sõnadest, siis Jumal võtab ära tema osa elupuust ja pühast
linnast, millest on kirjutatud selles raamatus.

20 Tema, kes seda tunnistab, ütleb: „Jah, ma tulen
varsti!” Aamen. Tule, Issand Jeesus!

21 Issanda Jeesuse arm olgu kõikidega! Aamen.