Õppus Siil koondab 2015. aasta 4.-15. maini Kirde- ja Põhja-Eesti metsadesse üle 13 000 reservväelase, ajateenija, kaitseliitlase ja kaitseväelase. Tegu on Eesti ja ka Baltimaade suurima õppusega, millel osalejatest ligemale poole moodustavad reservväelased.

Ligi 7000 reservväelase kaasamine tähendab, et õppus puudutab arvestatavat osa Eesti ettevõtetest, peredest ja sõpruskondadest. Tavapärasest suurem hulk tööandjaid on seetõttu sunnitud õppuse ajal pisut töökorraldust muutma, perekonnad peavad arvestama ühe liikme kuni 12-päevase kodust ära olemisega ja üliõpilastel on hädavajalik kevadine õpingukava ning eksamid sättida õppekogunemisel käimisega vastavusse.

Et see kõik saaks toimuda, on ülimalt oluline korraldada õppusele pikalt eelnev ja avalikkust teavitav kommunikatsioon, mis viiks sõnumi Siilist üle Eesti laiali. Kaitseväe eesmärk on, et iga Siiliga otseselt ja kaudselt kokku puutuv inimene oleks õppusest teadlik ja saaks sellega juba eelnevalt arvestada. Varase suhtluse olulisust on reservväelased ka õppustejärgses tagasisides välja toonud – meelsamini on kohale tulnud just need, kes hoiavad kas oma üksuse siseselt sidet, kellega on kaitsevägi kontakti astunud või kel on hea ülevaade õppuse käigust.

Traditsioonid ja uudsus käsikäes

Siilile eelnev kampaania on ajaliselt jaotatud kaheks – esimene etapp keskendub perioodile 2014. aasta augustist detsembrini, teine laine saabub aga 2015. aasta kevadel, märtsis-aprillis. Teisest vaatenurgast jaguneb kampaania aga kolmeks: reservväelastele, nende lähedastele (elukaaslased, sõbrad) ja laiemale avalikkusele suunatud info. Seetõttu võiks iga eestlane leida Siili kampaaniast midagi endale olulist.

Et õppusele kutsutavad reservväelased ja nende lähikondsed on pigem noored inimesed, siis on kampaania orienteeritud suuresti kanalitele, kust noored infot saavad. Seetõttu oleme loonud lisaks traditsioonilisele alalehele kaitseväe oma kodulehel (www.mil.ee/siil) ka õppuse Siil Wikipedia-lehe ning suhtleme huvilistega aktiivselt Facebookis (www.facebook.com/siil2015).

Lisaks veebipõhistele lähenemistele jooksid novembris üle Eesti suuremates kinodes filmide ees kaks reklaamklippi, mis tutvustasid õppusega kaasnevaid hüvesid. Üks neist tõi esile looduses viibimisest tingitud rahuliku õhkkonna, mida igapäevaselt argistressis olev inimene hädasti vajab. Teine video demonstreeris aga pigem igavat ja rutiinset elu elava inimese võimalust leida Siililt pisut vürtsi. Klippide filmimisel kasutasime nii praeguseid reservväelasi kui ka peatselt ajateenistuse lõpetavaid sõdureid, kellest saavad lähiajal reservväelased.

Siili kampaania sisus oleme keskendunud kahele olulisele teemale: miks on õppekogunemisel osalemine oluline ja miks on meil üldse vaja vaba Eestit. Teadmist õppusel osalemise olulisusest oleme soovinud viia just reservväelastele ja nende lähedastele. Et teha seda tavapärasest pisut erinevalt ja loodetavasti jõuda rohkemate inimesteni oleme reklaamide kuvandiks valinud lihtsa ja noorusliku, kohati ka humoorika lähenemise.

Kui Facebookis levitatavad plakatid rõhuvad just sõdurite relvavendlustele, nende olulisusele lähedaste kaitsel ja naissoo poolt OMA reservväelase üle uhkuse tundmisele, siis filmist „Malev” tuttavad lõigud rõhutavad riigikaitse vajalikkust humoorikate, samas tõetera peitvate olukordade kaudu.

Kaitseväe jaoks pisut ebatraditsiooniline lähenemine, kasutades ja uuendades lõikusid filmist „Malev”, tõestas, et ka huumori abil saab riigikaitselist mõttelaadi levitada. Näiteks viiest klipist esimene jõudis rohkem kui 120 000 inimeseni ja lähtuvalt kommentaaridest sai vägagi sooja vastuvõtu.

Kampaania teine vaatenurk, mis keskendub vabal maal elamisest tulenevatele võimalustele, toob esile need hüved, mida me saame igapäevaselt nautida vaid tänu Eesti vabadusele. Näiteks Tallinna lennujaamas on kuni 2015. aasta maikuuni väljas laiguline Mercedes-Benz GD, mille juures asuv reklaam toob esile võimaluse vabalt reisida. Sama infot levitavad ka Tallinna sadama terminalides paiknevad ekraanid.

31. oktoobril ilmunud Postimehe ja Eesti Päevalehe esikaaned teavitasid lugejaid praegusest sõltumatust (tsenseerimata) ajakirjandusest, kaubanduskeskustes presenteerime meie praegust võimalust soetada importkaupu ning ETK keti poodides olevad plakatid märgivad ära rikkaliku kaubavaliku, mida saame nautida vaid tänu Eesti vabadusele. Tegu on hüvedega, mida tihti peetakse iseenesestmõistetavaks ja mille olemasolu ei seostata riigi vabadusega. Kui aga hakata mõtlema, siis suudab vast igaüks leida veel hüvesid, mida näiteks paarikümne aasta eest nautida ei olnud võimalik.

Sellised traditsioonilised reklaamid pole aga ainsad, mida Siili ja üldse reservväe toetuseks tehtud on. Üleüldise informeerimise toetamiseks ilmus 31. oktoobril Riigikaitse erileht, mis oli pühendatud õppusele Siil. Samuti toetas kampaaniat zooloog Aleksei Turovski, rääkides siilist kui südist loomast ja eelkõige tema kaitsemehhanismidest.

Iga ülem loeb!

Teavituskampaania kõrval on oluline roll ka üksuse sisemisel sidemel. Kui õppekogunemisele kutsutava rühma, kompanii või pataljoni juhtkond hoiab üksuse liikmetega jooksvalt ühendust või isegi lihtsalt pöördub õppekogunemise eel oma üksuse liikmete poole kirja teel, siis see suurendab reservväelasteni jõudvat teadmist nende olulisusest.

Sellekohane hea näide on Kalevi jalaväepataljon, mille juhtkond on võtnud vastu otsuse saata oma üksuste liikmetele meeldetuletus Siili kohta ning pöörduda reservväelaste poole inimlikust perspektiivist, mitte lihtsalt läbi kutse saatmise ja seadusega seatud kohustusele viitamise. Selliselt talitamise edukus selgub küll alles Siilil, kuid reservväelaste ja üksuse juhtkonna vahelise aktiivse suhtlusega on algus tehtud ning antud teguviis on kindlasti kiiduväärt.

Siilile eelnev kampaania ei ole kindlasti eraldiseisev lahing, millega loodetakse võita kogu sõda. Kampaaniaga saab küll inimesi teavitada ja luua huvi, aga riigikaitse efektiivsuse ning reservväelaste motivatsiooni loob ikkagi tervikpilt, mis koosneb kogemusest ajateenistuses, õppekogunemise kuvandist, sõprade kogemustest, soovist kaitsta riiki ja selle tunnetatavast vajadusest.

Võitluses reservväelaste motivatsiooni nimel osaleme me kõik – iga kaitseväelane, kes ajateenijate ja reservväelastega kas otse või kaudselt (läbi oma otsuste) kokku puutub. Kui õppuse tunnuslause „Iga okas loeb” viitab eelkõige iga reservväelase kohaolu olulisusele, siis kaitseväelaste osas tähendab see meie kõigi panust organisatsiooni kuvandiloomes. Seetõttu on oluline, et reservväelase iga kokkupuude kaitseväega oleks positiivne ja seeläbi suurendaks motivatsiooni ka edaspidi koostööd teha ja vajadusel sirge seljaga relv haarata.

Tsitaat ühest meie reklaamklipist ütleb: „Kui tahad sügisel redist närida, pead seemne kevadel mulda panema. Lihtne!” Praegu pole hilja seemet mulda panna – kaitsetahet saab kasvatada igal aastaajal.