On ta nüüd riik või ei ole - Transnistria kestab Moldova servas juba 23 aastat

Oli aasta 1990: Moldova (tollase nimega Moldaavia NSV) astus pikkade sammudega Moskvast kaugemale, keeleseadusega oli sisserännanute venekeelne mass vihale aetud, nõukogude võim ei ilmutanud ka mingit kavatsust Moldovat karistamatult minema lasta.

2. septembril 1990 tekitati seega maailmakaardile uus moodustis - Dnestriäärse Moldaavia Nõukogude Sotsialistlik Vabariik. Iseseisvusdeklaratsiooniks seda pidada ei saa, sest ainus ja peamine eesmärk oli rebida venestunud osa Moldova küljest lahti ja jätkata Nõukogude Liidu koosseisus. Järgmiseks enam kui 21 aastaks jäi selle "riigi" presidendiks Igor Smirnov, majanduslikult jäi ta aga täielikult sõltuvaks Moskvast, eriti selle 14. armee kohalolekust.

Pindalalt on ta väiksem kui meie Harjumaa, elab Transnistria aladel veidi enam kui pool miljonit elanikku, samas näidates olulist rahvaarvu vähenemist - 2004. aastal elas seal 555 000, 2012. aastal 517 000 elanikku, neist 32 protsenti moldaavlasi, 30 protsenti venelasi, 28 protsenti ukrainlasi. Ametlikuks nimeks praegu Dnestriäärne Moldaavia Vabariik (Приднестровская Молдавская Республика). Hüüdnimeks kinnistunud Transnistria.

Kriminaalid ja partokraadid võimutsevad:

Moldova loomulikult seda lahku löönud moodustist ei tunnista, kuid pärast 1992. aasta sõjalist kokkupõrget on Venemaa sisuliselt saanud täieliku kontrolli Transnistria üle ja tagab "rahuvalvajana"  ka seda, et Moldova taasühendamist pole võimalik niipea saavutada. Ja kuigi konflikte mõlemal pool Dnestri jõge loodud demilitariseeritud tsoonis eriti tihti ette ei tule, on ka Moldova majanduslik areng aastateks takerdunud lahendamata territoriaalprobleemi taha.

2005. aastal saavutas Moldova küll selle, et Transnistria ettevõtted, kes tahavad kaubelda üle Ukraina piiri, peavad end Moldova võimude juures registreerima. Moldova enda seadused tunnistavad Transnistriat autonoomse piirkonnana, ning umbes 300 000 sealsel elanikul on tegelikult ka Moldova kodakondsus, aga suhted Dnestri kahe kalda vahel on siiani pingelised.

Põhimõtteliselt kehtib Transnistrias demokraatia, kuigi valitsemisstiil ongi üsna tugevalt nõukogulik, ka majanduses on näha jäänuseid nõukogulikust plaanimajandusest, mida hoiab üleval Moskvast saadav rahaline abi. Tänavuses eelarves on näiteks kavandatud kaks korda suuremaid väljaminekuid, kui selle rahvusvaheliselt tunnustamata riigikese enda sissetulek võimaldaks.

Transnistria majandus on rajatud piiratud hulgale töööstusettevõtetele, kes on peaaegu eranditult orienteeritud ekspordile (sisemajanduse kogutoodanguks arvestatakse miljard dollarit, millest 700 miljonit tuleb ekspordilt ja muide peamine eksporditurg on Moldova, kellele järgnevad Venemaa, Rumeenia, Ukraina, Itaalia. Samas, on Transnistria võlakoorem sama suur kui SKT (miljard dollarit, peaaegu eranditult Venemaale).

80 protsenti elab vaesuses

Tööpuuduseks on ametlikult arvestatud umbes 16 protsenti, veel 20 protsenti elanikest saab kogu elatuse riiklikust sotsiaalsüsteemist. Transnistria elanikest koguni 80 protsenti elab allpool vaesuspiiri.

Sisemajanduse kogutoodangult elaniku kohta olid Moldova ja Transnistria aastaid maailma vaeseimate riikide hulgas, kuigi alates 2009. aasta kriisist on Moldova siiski toibunud veidi kiiremini kui Transnistria.

Dnestri jõgi kujunes küll piiriks juba 1918-1919, kui läänekallas jäi Rumeenia, idakallas nõukogude võimu alla ja 1924-1940 eksisteeris Ukraina koosseisus (jsut praeguse Transnistria aladel)  Moldaavia ANSV.  Tuginedes Molotov-Ribbentropi paktile okupeeris Punaarmee 1940 ka läänekalda ja asemele loodi täielikult Moskva võimule alluv Moldaavia NSV.  Iseseisvaks sai Moldaavia ehk Moldova Vabariik lõplikult 1991.