Olümpiaalade nimekiri 20. sajandi alguspoolelt tunduks täna veidra naljana

Milline neist oli 20. sajandi alguses olümpiaala — sõjakirvevise, kokandus, kunst või langevarjuhüpe?

Õige vastus: kunst!

Ehkki meie jaoks tähendavad olümpiavõistlused eelkõige jõukatsumist kehakultuursetel aladel maadlusest pikamaajooksu ja vibuspordini, pälvisid aastatel 1912–1948 mitmekümnes kategoorias olümpiamedaleid 146 traditsioonilisematele kunstidele pühendunud võistlejat.

Medaleid ei antud välja mitte ainult maalimise, joonistamise ja muude kujutava kunsti alade eest, vaid ka arhitektuuri, kirjanduse, muusika, skulptuuri ning pentsikul kombel isegi statistika vallas.

Igal alal oli hulk allkategooriaid, mis katsid mitut antud kategooriasse kuuluvat distsipliini.

Näiteks arhitektuurivallas anti medaleid välja segaarhitektuuri, arhitektuurilise disaini ja linnaplaneerimise eest. Samamoodi jagunesid muusikavalla auhinnad medaliteks orkestri-, kammer- ja vokaalheliloome eest.

Ehkki varajaste olümpiamängude korraldajad uskusid, et traditsioonilistel kunstidel on olümpiavaimu hoidmisel eluline roll, kaotati kunstivõistlused olümpiakavast 1952. aastal.

Ettekääne selleks oli, et need kurnavad ülemääraselt korraldajariikide ressursse ning et olümpiamängude eesmärk on demonstreerida amatööride andeid, samas kui kunstilistele aladele esitati üha rohkem üha selgemalt oma ala professionaalide hulka kuuluvate kunstnike töid.

Artikli avafoto kunstiteosest on illustratiivse tähendusega.