Tuleb välja, et Musthabeme piraaditee kestis vaid kaks aastat, kuid ometi suutis ta sellega end jõuliselt ajalukku jäädvustada.

Bristoli poisina Inglismaalt Jamaikasse kolinud, kaaperlaevadel elatist leidnud Teach sai ühe laeva oma juhtida alles 1716. aastal, seda teise piraadi, Benjamin Hornigoldi alluvuses, ning aasta hiljem võtsid nad ette pika rüüsteretke, praeguse Rhode Islandi aladelt kuni Kuuba Havannani välja.

Virginia esisel õnnestus Teachil ka vallutada prantslaste 40 kahuriga laeva Queen Ann's Revenge, mille võttis nüüd juba oma lipulaevaks. Tema laevastik kasvas peagi juba kolme laevani, kui temaga liitus teine piraat, Stede Bonnet.

Esimese Briti sõjalaeva, mis teda peatada üritas, 32-kahurilise HMS Scarboroughi lõi Teach tagasi. Siis aga asus Musthabe juba piirama tollase Carolina provintsi pealinna Charlestoni sadamat, röövides paljaks iga laeva, mis üritas sadamasse siseneda või sealt väljuda. Ja terve Briti koloonia oli paanikas.

Teachil ei olnud kahju ka reeta kogu oma laeva meeskonda, jättes enamiku neist lihtsalt maha tühjale saarele ja purjetades üksikute sõpradega minema. Tagatipuks andis ta end "vangi" kuberner Charles Edenile, ja sai vastutasuks piduliku amnestia. Nagu hiljem selgus, ostis ta kuberneri lihtsalt ära.

Isiklik kuberner

Siin tuleb veel sisse ka "romantiline" episood, kui Teach lasi kuberneril isiklikult teda juba 14. naisega laulatada, kusjuures vähemalt kaksteist sama seaduslikku abikaasat ootas veel teistes sadamates musta habemega "abikaasa" naasmist. Ja nii jättis ta maha ka oma 14. abikaasa, võttes juunis 1718 suuna Bermudale ja mõistagi jälle röövides kõiki laevu, mis ette jäid. Ja ta naasis  mandrile, jagades röövsaaki kuberneri ja selle sekretäriga.

Olukord läks juba nii veidraks, et kohalikud elanikud saatsid lõpuks appikutse naabruses oleva Virgina kubernerile, et selline piraatluse pidu Briti koloonias ära lõpetada.

Ja nii anti Virginias käsk leitnant Robert Maynardile, leida Musthabe üles ja karistada teda. 17. novembril 1718 purjetas Maynard välja ja juba kolm päeva hiljem silmas Musthabeme laeva Okerecocki abaja juures. Musthabet oleks ehk õnnestunud ka üllatada, kui just Põhja-Carolina kuberneri sekretär, nimega Knight, poleks Musthabet eelnevalt hoiatanud.

Maynard ründas küll kohe, aga Musthabe tungis tema laevale, üritades seda üle võtta. Vihases lahingus Teach langes, tema kehalt loeti kokku 25 haava, samas kui Maynard ise pääses vaid kriimustatud sõrmedega. (vaata ka joonistust loo alguses)

Teach küll võlla ei jõudnud, aga koduteel Bathi sadamasse laskis Maynard Musthabeme pead oma laeva ninas rippuda, saades triumfaalse vastuvõtu. Maynard elas veel pika elu, suri 1751, kuid Musthabeme tabamine jäigi tema suurimaks saavutuseks.

Muide Hornigold, oli end juba 1718 andnud vangi Bahama võimudele, kes saatsid ta nüüd juba ise piraate püüdma, kuid mees hukkus 1719. aastal tormis. Teine Musthabeme lähim kaaslane Barbadose piraadikapten Stede Bonnet tõmmati aga võlla juba mõni nädal pärast Teachi hukkumist. Kuberner Eden pidi veel omakorda vaeva nägema, et kroonile tõestada oma süütust, kui ka teda süüdistati Musthabeme aitamises.

Kohutav musta habemega hiiglane

Musthabe külvas küll hirmu kogu Põhja-Ameerika idarannikul Trinidadini välja, aga muljet avaldas just tema välimus - pikk ja tugev mees, hirmuäratava käitumisega, kelle must pikk habe vaid süvendas ebausklikku hirmu.

Hollywoodi filmiseeriaga Kariibi mere piraatidest on Musthabeme elulool vähe pistmist, ja näiteks piraadikapten Calico Jack ehk John Rackham (keda võiks pidada Jack Sparrow prototüübiks) alustas oma piraaditeed juhuslikult kaks päeva pärast Musthabeme surma. Ka Calico Jacki  piraatlus sai otsa kahe aastaga, lõpetades Jamaikal Port Royale võllas 1720. aasta novembris.