Meie esivanemad seksisid ka neandertallastega – kuidas see tänast inimest muutis?

 (79)

Meie esivanemad seksisid ka neandertallastega – kuidas see tänast inimest muutis?
Muuseumikülastajad imetlevad neandertallaste, mehe ja poisi, kujusid. (Foto: AFP)

Meie kauged esivanemad ei olnud seksuaalselt just eriti valivad ning käisid suguliselt läbi ka toona elanud neandertallaste, Denisova inimeste ja teiste arhailiste inimliikide esindajatega.

Muistsete kõrvalehüpete mälestusena leidub tänapäeva eurooplaste ja aasialaste genoomis umbes 2-4% neandertallaste geene, kirjutab ajakiri Imeline Teadus.

Siberis asuva Denisova koopa leidude järgi nime saanud Denisova inimeste geenid moodustavad aga kuni 5% tänapäeva melaneeslaste ja Austraalia aborigeenide genoomist. Oletatavasti ongi inimliikide-vaheline seks soodustanud tänapäeva inimese geneetilise ja rassilise varieeruvuse väljakujunemist.

Ent milline on võõraste inimliikide geenide konkreetne mõju Homo sapiensile? Bostonis tegutseva Harvardi meditsiinikooli geneetiku David Reichi juhitud uurimisrühm leidis möödunud aastal viiteid sellele, et mõned neandertallastelt saadud geenid on euraaslastel aidanud paremini toime tulla kehasoojuse hoidmisega, muutes nende juuksed ja karvkatte tihedamaks, avaldas ajakiri Nature 30. juuli numbris.

Berkeley California ülikooli populatsioonigeneetik Rasmus Nielsen aga on avastanud, et Denisova inimeselt pärinev geen EPAS1 võimaldab tänapäeva tiibetlastel elada 4000 meetri kõrgusel mägedes ilma veres trombide tekkimise ohuta.

Seotud lood:

Kaugete sugulaste pärandil on siiski ka oma varjuküljed. Nashville'i Vanderbilti ülikooli evolutsioonigeneetikute Corinne Simonti ja Tony Capra uuringud näitavad, et mõned neandertallastelt saadud geenid suurendavad pisut osteoporoosi ehk luuhõrenemise riski, võivad põhjustada vere hüübimatust ning suurendada vastuvõtlikkust nikotiinisõltuvusele.

Mõned uuringud seostavad neandertallaste geene isegi kroonilise depressiooni, rasvumise ja päikesekiirguse mõjul tekkida võivate nahahädadega.

Eelöeldu ei tähenda, et neandertallased ise hirmsasti depressiooni või rasvumise all kannatasid. Nende geenide mõju Homo sapiensi organismile on lihtsalt veidi teistsugune kui see oli originaalliigi genoomis.

Näiteks verehüübimise probleeme tekitavad neandertallastelt saadud immuunsüsteemi reguleerivad geenid, mis algselt aitasid inimesel paremini võidelda mitmesuguste haigustega.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare