Makedoonia Aleksandri haud on veel leidmata, küll kaevati vist välja tema ema

Amphipolis on muistne linn tänase Kreeka põhjaosas, rajatud arvatavalt viis tuhat aastat tagasi, eelmisel kuul kaevasid arheoloogid aga sealt Kasta künkalt välja hauakambri, umbes 54-aastase naisterahva skeletiga.

Massiivne hauakamber, ehitud sfinksikujude, seini toetavate karüatiididega ja mosaiikpõrandaga paistab pärinevat neljandast sajandist enne Kristust, ning kui Thessaloniki ja Traakia ülikoolide ekspertiis asja kinnitab, paistab olevat enam kui tõenäoline, et sinna on maetud Olympias, Makedoonia kuninga Aleksander Suure ema.

Aleksandri isa, kuningas Philippos II (valitses 359-336) alustas suure maailmariigi loomist, mis viidi lõpule tema poja Makedoonia Aleksandri vallutustega. Kaks kuud tagasi leidis veenvama kinnituse, et ka Philippos II (suri 336 e.m.a.) säilmed on aastal Verginas üles leitud.

Olympias oli Philippos II neljas abikaasa, ta oli Epeiroses asuva molosside riigi kuninga Neoptolemos I tütar, suguvõsast, mis pidas end põlvnevaks Achilleusest. Nime Olympias võttis ta endale küll nähtavasti alles pärast abikaasa olümpiavõitu 356. aastal. Olympias oli ka tuntud kui Dionysose metsikute orgiate järgija, ja väidetavalt olevat tal olnud kombeks magada voodis koos madudega.

Aga kui 356. aastal sündinud Aleksander Suur (kreekapärase nimega Aleksandros III, valitses 336-323) 323. aastal e.m.a suri, tekkis kuninga matmisest suurem tüli tema võimujärglaste vahel. Aastaid on arvatud, et Aleksander maeti Egiptuses Alexandriasse, nüüd on ka tõsine versioon, et kuninga hauda tuleks siiski otsida ema lähedalt Amphipolises. Ühe ajaloo kuulsaima kuninga praegune haud pole igatahes teada.

Kasta künka hauakamber võis algselt välja näha selline:

Poja surma järel puhkenud kodusõjas üritas Olympias tugevdada pojapoja Aleksander IV positsioone, kuid sai lüüa, ning Makedoonias võimu haaranud Kassandros laskis eaka kuninganna 316. aastal kividega surnuks pilduda. Sõdurid olid eelnevalt keeldunud Olympiast tapmast. Aleksander IV ja selle ema Roxana hukati Kassandrose käsul 311. aastal e.m.a.

Kui Amhipolise hauakamber leiti, levisid suured oletused, kes sinna maetud võiks olla, mõni Aleksandri kindralitest, ehk isegi Kassandros või Aleksander Suur ise, aga uuemad andmed viitavad juba selgelt kuningannale. Hauakambri kujundajaks paistab olevat Aleksander Suure ihuarhitekt Deinokrates Rhodoselt.

Samas on sealsetest hauakambritest leitud juba kokku 300 skeletti, kelle tuvastamine on ikka veel pooleli. Ja ka kaevamised pole veel kaugeltki lõpule jõudnud.