Triibuline loomake oli kaevanud endale uru ühe farmi juures, milles juhtusid suvitama kaks skulptorit, Lars Wilhelm ja Hendrikje Ring, kes osutusid ka harrastusarheoloogideks.  Tegelikult olid nad kavatsenud oma taieseid naabruses näituseks välja panna, kui leidsid maast vaagnaluutüki. Niisiis panid nad eelmisel sügisel kaamera kepi otsa ja upitasid sügavale mägraurgu.

Esimene asi, mis silma hakkas, oli muistne ehe, seejärel kutsusid nad juba võimud kohale. Sel suvel on arheoloogid välja kaevanud kaheksa hauda, kõik pärit 12. sajandist ja kahes oli selgelt maetud ülikuid. Ühe maetu puhul leiti märke, et ta oli piigist läbistatuna ilmselt hobuse seljast maha kukkunud.

Haudade avastamine polnud küll väga üllatav, sest juba 1960. aastate tee-ehitusel oli satutud teisel pool teed olnud muistse surnuaia peale.

Pronksanumad maetute jalgade juures pidid sümboliseerima auväärset positsiooni, kuna sellega  anti neile virtuaalne võimalus enne hauatagust söömaaega tseremoniaalselt käsi pesta. Üliku või lausa vürsti kõrvale maetud naisterahva hammaste vahelt leiti aga metallraha, mis pidanuks rahvapärimuse kohaselt aitama tal maksta ülesõidu eest teispoolsusesse. Seega ajal, kui ümbruskond oli juba ristiusustatud, elas osa slaavlasi seal paganlike kommete järgi.

Ida-Saksamaal elanud lääneslaavlased kaotasid juba 12. sajandil järjest maad, sest frankide-sakside invasioon läänest ja poolakate tugevnemine idast asetasid nad kahepoolse surve alla. Täna elab Saksamaal umbes 60 000 sorbi, samas kui väljasurnud lääneslaavi rahvaste nimekiri ulatub paarikümneni.