Vähemalt annab nii mõista aastal u 140 e.m.a. Itaalia rannikul Pozzino lähedal karile sattunud laevalt leitud tablettide analüüs, vahendab New Scientist.

"Meile teadaolevatel andmetel on tegu kõige vanemate ravimitablettidega, mida kunagi analüüsitud on," rääkis leidu eritlenud töörühma juht Erika Ribechini Pisa ülikoolist.

Tema arvates kasteti kettakujulisi, 4-sentimeetrise läbimõõduga ja ühe sentimeetri paksuseid kettakujulisi tablette vette ja tupsutati otse silmade peale.

Tabletid koosnesid suuremas osas tsinkkarbonaatidest hüdrotsinkiidist ja smitsoniidist, mis on tähelepanuväärne, kuna tänapäevalgi kasutatakse silma- ja naharavimites palju tsingipõhiseid mineraale.

Ribechini osutusel leidub tõendeid, mille kohaselt legendaarne Rooma arstiteadlane Plinius Vanem soovitas oma suure ajaloolise tähtsusega meditsiinientsüklopeedias "Naturalis Historia" tsingiühendeid vastavate tervisehädade raviks peaaegu 250 aastat pärast laeva põhjaminekut.

Tabletid sisaldasid lisaks hulgaliselt taimseid ja loomseid õlisid. Oliivipuult pärinevad õietolmuterad annavad mõista, et ravimi peamine komponent oli oliiviõli — nagu tänapäevalgi paljudes ravi- ja ilukreemides, märkis Ribechini.

Tabletid leiti suletud plekksilindrist, mida nimetatakse pyxiseks. Toos pidi olema õhukindel, kaitsmaks sisu hapnikukahjustuste eest.

"Nii iidsete ravimite leiud on väga haruldased, mistõttu see, et Pozzino tabletid terviklikuna säilisid, oli väga õnnelik vedamine," kinnitas Ribechini.

1989. aastal avastatud laevavraki lasti hulgas leidus ohtralt muudki meditsiinivarustust, kaasa arvatud väikesed astjad ja spetsiaalsed anumad aadrilaskmiseks.

See annab mõista, et vähemalt üks pardal viibinuist võis olla arstikutse esindaja.