Leiti tõendid, et ka neandertallased matsid oma surnuid austusavaldustega maha

13 aastat kulus teadlastel, et uurida juba sada aastat tagasi leitud neandertallase luustikku. Nüüd siis tulid nad välja järeldusega, ka inimlaste evolutsioonipuu välja surnud harus oli kombeks surnuid pidulikult maha matta. Seega, isegi matusekombeid ei leiutanud meie liik - homo sapiens - esimesena.

Siin võib kahtlematult oodata ka teistsuguseid teooriaid, aga paistab, et lahkunutest pidasid lugu ka neandertallased. Luustik, mille põhjal seda nüüd järeldada võib, maeti maha tänase Prantsusmaa aladel 50 000 aastat tagasi, ehk ajal, kui homo sapiens polnud veel Euroopas domineerima pääsenud.

Esimene maetu leiti juba 1908. aastal kohas nimega La Chapelle-aux-Saints Lõuna-Prantsusmaal, aga 1999. aastal hakkas seda kohta lähemalt uurima uute teadlaste rühm William Rendu juhtimisel. 

Ilmneb, et ka neandertalased hoidsid oma lahkunud vanemaid suure au sees, ja kuigi kohapealt ei leitud ühtegi jälge tööriistadest, millega sealseid haudu oleks kaevatud, siis nüüd on selge, et tegemist polnud ka looduslike haudadega. Kadunukesed siiski sängitati, ja selleks kaevati ka haudu. 

Maetute jäänuseid ei olnud kahjustanud ilmastik, ka polnud neid närima pääsenud ükski loom, mis kinnitab, et neid maeti maha üsna hoolikalt.